Aastate 2020-2023 järel tekkis õhkõrn lootus, et 2024 toob endaga kaasa ehk veidigi vähem turbulentsi ja väljakutseid. Nüüd kõigele toimunule tagasi vaadates on selge, et olulist leevendust meie heitlikku maailma siiski veel ei saabunud. Nii globaalne kui ka Eesti majanduslik ja poliitiline olukord on näidanud, et soovitud positiivsed muutused võtavad aega ja majanduse kasvu ning turvalisuse saavutamiseks tuleb jätkuvaid jõupingutusi teha ka järgnevatel aastatel veel tublisti.
Aasta jooksul on meie enda majanduses muidugi olnud märgata üksikuid positiivseid trende, nagu Eesti tööstuse ekspordi mõningane elavnemine, mis on andnud lootust, et meie lähiaastate osalinegi majanduskasv ei jää pelgalt unistuseks. Samas on meie majanduse sisenõudlus ja elanike ostujõud jätkuvalt nõrgad ning juba lähiajal rakenduvad valitsuse maksutõusud söövad ära võimaluse tarbijate ostujõu kasvuks, mis pangalaenude intressimaksete alanemise tõttu hetkeks tekkis. Saabuvate maksutõusude tagajärjel oleme väikeriigina jõudnud uskumatusse olukorda, kus paljud kaubad meie poeriiulitel Euroopa Liidu kalleimad, samas inimeste ostujõud hinnaralliga päris sama sammu ei käi. Ilmselt näeme selle tulemusena lähiaastatel jätkuvat e-kaubanduse võidukäiku ja raha voolab kohaliku kaubanduse arvelt hoopis Eestist välja.
Aga millised peamised faktorid meie majanduskasvu siis 2024. aastal mõjutanud ja pidurdanud on? Kindlasti ei saa siin esile tuua vaid ühe või teise teguri peamist mõju, vaid rääkida tuleb mitmete tegurite koosmõjust. Näiteks Eesti peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majanduste väljakutsetest ja nõrgast majanduskasvust, geopoliitilisest olukorrast tingitud välisinvestorite jätkuvast ebakindlusest meie piirkonda investeerimisel, tööstusettevõtetele vajalike toorainete kadumisest Venemaalt ja Valgevenest ja sellega kaasnenud suurenenud kuludest, Eesti konkurentsivõimet vähendanud palgatõusust, ja paljust muust. Jah, viimane riigieelarve näitab, et valitsemissektori kulutused järgmisel aastal suurenevad, kuid paraku ei toeta need olulisel määral mitte kohalikku majanduskasvu, vaid suurem osa kulutustest suunatakse, muidugi ka õigustatult, hetkel hoopis riigikaitsesse ning majanduskasvu elavdamine jääb siiski pigem ettevõtjate ja erasektori enda õlgadele. Kindlasti ollakse jätkuvaks panustamiseks erasektoris ja ettevõtjate seas ka valmis, kuid selle eest ootab sektor riigilt omalt poolt kindlasti ka vastu konkurentsivõimet ja majanduskasvu pärssiva bürokraatia vähendamist või vähemalt selle mitte juurde tekitamist.
Kokku võttes on Eesti majandusel taastumise ja kasvu potentsiaal lähiaastatel täiesti olemas, kuid selle saavutamine ja saavutamise kiirus sõltuvad ettevõtjasõbralikumast valitsemisest, peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majanduste arengust, geopoliitilistest arengutest ning meie ettevõtjate endi nutikusest rakendada innovatsiooni ja tõsta tootlikkust. Eesti kui riigi ja eestlaste heaolu kasvavad, kui kasvavad palgad, kuid palka saavad jätkusuutlikult tõsta vaid need ettevõtted, mis investeeringute ja innovatsiooni abil tootlikkust kasvatavad ja oma tegevusega laiematele eksporditurgudele liiguvad.
Tegutseme siis nutikalt ja uuendusmeelselt ühiselt majanduskasvu ja parema homse nimel edasi ning hoiame jätkuvalt kokku, kuna meid ei ole palju!