Avaleht

Vaata

2025 teise kvartali tulemused

Infortari müügimahud ulatusid teises kvartalis rekordilise 505 miljoni euroni, mis ületavad möödunud aasta sama perioodi tulemust enam kui 2,5 korda.

Teise kvartali tulemusi tutvustava veebiseminari salvestust saab näha SIIN.

“Energeetikas oli teine kvartal edukas, kindlustasime oma positsioone, kasvatasime energiamüügi mahte ja kasumlikkust, seda eriti Poola turul ja infrastruktuuri valdkonnas. Samuti näitas elavnemist meretransport, peegeldades klientide usaldust ja reisivõimekuse taastumist. Kinnisvara ja ehituse segmendis andsime tellijale üle Pärnu silla ja jätkame mitme suure taristuobjektiga, teiste seal ka Rail Baltica põhitrassi ehitusega. Teise kvartalisse jääb ka poolaasta üks märgilisem tehing, Estonia Farmide ostulepingu sõlmimine. Infortarile tähendab see olulist laienemist põllumajanduses – Estonia ja möödunud aastal omandatud Halinga farmidest tuleb iga päev 160 tonni piima, mis moodustab tervelt 6,5 protsenti Eesti piimatoodangust. Piima tootmise ühendamine ringmajanduse ja taastuvenergeetikaga võimaldab meil senisest veel laiemalt arendada biomajanduse valdkonda ja toota kodumaist rohegaasi. Sel poolaastal oleme investeerinud 38 miljonit eurot, teiste projektide seas ka Eesti ühe suurima, Halinga biogaasijaama ehitusse, Lätis Olaine vallas uude päikese-elektrijaama ning kruiisilaeva Baltic Princess remont- ja uuendustöödesse. Kui energeetika segmendis on kasumlikkus kasvanud ja EBITDA jõudnud 20 miljoni euroni, siis meretranspordi tulemust mõjutasid varasema nelja asemel kaks endiselt seisvat laeva ja dividendi tulumaks, ehituse ja kinnisvara valdkond on püsinud stabiilses kasvus,“ märkis Ain Hanschmidt.

Elenger Grupp suurendas teises kvartalis müügimahtu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga ligi neljandiku võrra, kokku 4,9 TWh-ni. Ettevõtte gaasimüügi turuosa Soome-Balti turul kasvas 28 protsendini. 2025. aasta teise kvartali energiamüügist moodustas müük Eestis kümme protsenti.

Alates möödunud aasta 1. augustist konsolideerib Infortar oma aruannetes ka Tallinki tulemused. AS Tallink Grupp vedas 2025. aasta teises kvartalis kokku 1 488 128 reisijat, mis tähistab 2,5% kasvu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kui sõiduautode vedu kasvas teises kvartalis 1,4% ja ulatus 212 782 ühikuni, siis kaubaveoühikute arv langes 22,8% ning kokku transporditi 67 038 ühikut.

Infortari teise kvartali EBITDA oli 57,4 miljonit eurot ning maksude eelne puhaskasum 15,5 miljonit, mis on poole võrra rohkem kui möödunud aasta teises kvartalis. 17 miljoni euro suuruse tulumaksu tõttu jäi kvartalitulemus 1,6 miljoni euroga kahjumisse. Varade kogumaht ulatus 30.06.2025 seisuga 2,5 miljardit eurot.

Kontserni poolaasta müügitulu ulatus 951 miljoni euroni ja puhaskahjum 14 miljoni euroni.

Ettevõtte omakapital oli käesoleva aasta 30. juuni seisuga 1,174 miljardit eurot ja varade maht 2,499 miljard eurot. Käesoleva aasta juulis maksis ettevõtte dividende 31 miljoni euro ulatuses.

→

Infortar omandas Estonia Farmid

Konkurentsiamet andis Infortarile loa Eesti ühe suurima põllumajandusettevõtte Estonia Farmid OÜ omandamiseks. Infortar koondas oma põllumajandusega tegelevad ettevõtted Infortar Agro alla, viis tehingu edukalt lõpule ning jätkab põllumajandusse investeerimist.

„Estonia Farmid ja möödunud aastal omandatud Pärnumaal asuv Halinga suurfarm kuuluvad vaieldamatult Euroopa piimatootmise absoluutsesse tippu. Seda nii teadmiste, tehnoloogia kui toodangu poolest. Eesti on piimamaa ja meie piim on hinnatud kogu regioonis, edaspidi loodetavasti ka ühe olulisemaks muutuva ekspordiartiklina,“ lausus Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

„Kui piimatööstus ühendada ringmajanduse ja taastuvenergeetikaga ning farmide kõrvale ehitada rohegaasijaamad, saame lisaks kvaliteetsele piimale ka Eesti oma kütuse, millega võiks lisaks linnade ühistranspordile liikuda ka raskeveondus. Rohegaas leevendab keskkonnaprobleeme korraga nii põllumajanduses kui ühistranspordis ning aitab riigil tervikuna kliimaeesmärke saavutada,“ märkis Hanschmidt.

„Estonia Farmid on heal järjel ja edukalt tegutsev põllumajandusettevõtte, mis muutub uue omanikuga varasemast veel tugevamaks. Ettevõtte huvides on nüüd ette võtta järgmine arenguhüpe ja liikuda järgmisele, laiemalt juba biomajandust ühtse tervikuna käsitlevale tasemele,“ märkis Estonia Farmid OÜ juhatuse liige Jaanus Marrandi.

„Põllumajandus on Eesti strateegiline võtmesektor, mille areng sõltub tugevalt kapitalist ja visioonist. See tehing näitab, et kapital liigub sinna, kus on potentsiaali luua väärtust. Meil on hea meel, et saame oma kogemuse ja kapitaliga toetada kahe tugeva Eesti ettevõtte – Infortari ja Estonia Farmide – koostööd valdkonnas, millel on otsene mõju meie inimeste toidulauale, regionaalpoliitikale ja majanduse kestlikkusele,“ sõnas Swedbanki juhatuse liige ja ettevõtete panganduse juht Eero Treumann.

Estonia Farmid OÜ omab osalust kolmes põllumajandusettevõttes: Estonia OÜ, Kabala Agro OÜ ja Sõrandu Farm OÜ. Auditeeritud andmetel ulatus Estonia Farmid OÜ käive 2024. aastal 20 miljoni euroni ja kasum 2 miljoni euroni. Estonia Farmid omakapital on 22 miljonit eurot ja varade maht 41 miljonit eurot. Estonia Farmid OÜ-le kuulub 40 protsendi suurune osalus Oisu biogaasijaamas.

Infortar Agro kasutuses on nüüdsest Türi, Järva ja Põhja-Pärnumaa vallas kokku 13 100 hektarit maad, mis moodustab Eesti haritavast maast 1,33 protsenti. Kontserni lüpsifarmid asuvad Kesk-Eestis Oisus, Taikses ja Kabalas ning Pärnumaal Halingal, kus on kokku 8200 piimalehma ja noorlooma. Estonia ja Halinga lüpsifarmi lehma keskmine piimatoodang on Eesti kõrgemaid, ulatudes aastas 13 000 kilogrammini. Estonia ja Halinga piimatoodang ulatub päevas kokku 160 tonnini, mis moodustab 6,5 protsenti Eesti piimatoodangust. Ettevõte annab tööd 220 inimesele.

→

Avapidustused Pärnus

Pärnus avati 21. juunil pidulikult uus sild, mida pärnakad on oodanud üle 30 aasta. Avamisel kõnelesid peaminister Kristen Michal, Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, volikogu esimees Siim Suursild ja abilinnapea Meelis Kukk, Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt ning INF Infra juhatuse esimees Robert Sinikas.

Romek Kosenkraniuse sõnul on paljude pärnakate aastakümnete pikkune unistus lõpuks täide läinud: „Sellest on saanud Pärnu maamärk ja ma olen väga rahul ehitajatega, kes võrdlemisi lühikese ajaga ainulaadse silla Pärnule valmis ehitasid. Samuti olen väga tänulik kõigile neile inimestele, kelle pingutustega pärnakate unistus realiseerus,“ lausus linnapea.

Ain Hanschmidti sõnade kohaselt saab ainult investeerides meie heaolu kasvada. „Pärnu on näidanud sillaehitusel teistele omavalitsustele eeskuju, kuidas just rasketel aegadel tuleb infrastruktuuri investeerida ning kui laialdast positiivset mõju see piirkonnale ja laiemalt majandusele annab. Nüüd, kui sild on valmis, võiksime järgmisena keskenduda maanteele, mis meid Euroopaga ühendab,” märkis Hanschmidt.

Pargi tänava pikenduselt Raba tänavale viival sillal on kolm 3,25 meetri laiust sõidurada: sillale pealesõit on ühe sõiduraja kaudu ja mahasõidud kahe sõidurajaga, parempoolsed sõidurajad on ette nähtud sillalt mahasõidul parempöörete tegemiseks Laiale või Rääma tänavale. Sillale viivatel tänavatel on kehtestatud kiirusepiirang kuni 40 kilomeetrit tunnis.

Silla projekteerisid ja ehitasid Infortari gruppi kuuluvad inseneri- ja ehitusettevõtted INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus. Kogu objekti peaprojektijuhiks oli Robert Sinikas, projektijuhiks Marko Rentik, silla objektijuhiks Tambet Anso ja teedeehituse objektijuhiks Reigo Roosimets. Projekteerijaks oli Stricto Projekt OÜ, keda esindasid projekteerijad Andreas Papp, Dmitri Gorbatjuk ja Ando Funk koos oma meeskonnaga. Silla ehitamiseks kulus üle 28 miljoni euro.

→

Kõik uudised