Liigu sisu juurde

Infortar rajab Pärnumaale rohegaasijaama

Eesti üks suurim piimandusettevõte Halinga OÜ alustab 13,3 miljonit eurot maksva rohegaasijaama ehitust. Loomasõnnikust ja biojäätmetest kodumaist gaasi tootva jaama projekteerib ja ehitab Saksamaa suurim rohegaasitootja.

“Kaasaegne põllumajandus toimib koos ringmajanduse ja taastuvenergeetika projektidega, Infortar omab nendes valdkondades pikaaegset kogemust ja jätkab kodumaisesse rohegaasi investeerimist,” märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

“Rohegaasijaam tähendab Halingale keskkonnaeesmärkide täitmist, see vähendab olulisel määral meie piimatootmise ökoloogilist jalajälge. Gaasijaam loob piirkonda uusi teadmisi nõudvaid töökohti ja seda sektoris, kus seni pole vajadust olnud,” lausus Halinga juhataja Raul Peetson.

Pärnumaal, Langerma külas asuva nelja kääritiga gaasijaama projekteerib ja ehitab Saksamaa suurim rohegaasitootja EnviTec Anlagenbau GmbH & Co KG. Projekti rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ja ehitustööde lõpetamine on planeeritud 2026. aasta kevadeks. Projekti kogumaksumus ulatub 13,3 miljoni euroni, millest 5 miljonit on KIKi toetus.

Infortar on koos partneritega investeerinud rohegaasijaamadessse ligi 30 miljonit eurot ning käivitanud gaasitootmise Järvamaal Oisus, Tartumaal Ilmatsalus ning Lääne-Virumaal Vinnis. Rohegaasi suuremad kliendid on täna Tartu, Rakvere ja Pärnu ühistranspordiettevõtted, rohegaasi saab mootorikütusena osta gaasitanklatest üle Eesti. Rohegaasi tootmise kohta saad rohkem infot www.rohegaasijaam.ee.

Infortar omandas Eesti ühes suurimas, Pärnumaal asuvas piimandusettevõtte Halinga 51% suuruse osaluse käesoleva aasta kevadel.

EnviTec Biogas AG on seni Eestisse tarninud kolm puhastusseadmestikku: Oisu, Vinni ja Tartu rohegaasijaamadesse. Tänu Eesti Biogaas OÜ ja EnviTeci koostööle on tänaseks Eesti transpordi sektorisse jõudnud 430 GWh kodumaist biometaani.

Algas Pärnu silla paika liigutamine

Täna hommikul hakati transportima 140 meetri pikkust ja ligi 1200 tonni kaaluvat võrkkaarkonstruktsiooni üle Pärnu jõe.

„Tänaseni pole päris selge, kuidas rohkem kui neli tuhat aastat tagasi liigutati Cheopsi püramiidi rajamisel paarist tonnist kuni mõnekümne tonni raskuseid kiviplokke. Küll saavad pärnakad ja huvilised turvalisest kaugusest jälgida, kuidas inseneritarkuse toel enam kui tuhandetonnine teraskonstruktsioon liikuma pannakse ja see ettenähtud kohale jõuab,“ lausus Pärnu abilinnapea Meelis Kukk.

„Teostame läbi aastakümnete ühte keerukamat silla montaaži Baltikumis. Tänasele on eelnenud väga intensiivne ja keerukas, poolteist aastat kestnud inseneritöö,“ märkis Infortari gruppi kuuluva inseneri- ja ehitusettevõtte INF Infra OÜ juhatuse liige Robert Sinikas.

Pärnu jõe kaldal kokku pandud kaarsilla konstruktsiooni 260 meetri pikkuseks transporditeekonnaks oma lõplikku asukohta kasutatakse spetsiaalset eritehnikat. Sild transporditakse iseliikuvate transportööridega pealesõidusilla peale. Edasi võetakse konstruktsioon üle pargastele, millega sõidutatakse silla konstruktsioon jõesammaste kohale, kus sild tungraudade abiga oma lõplikule asukohale langetatakse. Kuna sild kaalub koos lisanduvate konstruktsioonidega transpordil pea 1200 tonni on kesklinna poolset pealesõidusilda tugevdatud kahe ajutise silla sambaga. Kaarsilla konstruktsiooni geomeetria hoidmiseks transportimisel, on kaarsilla konstruktsiooni tugevdatud ajutiste taladega.

Ohutuse tagamiseks on sillakoridori piirkonnas veeliiklus suletud järgmised kuni viis päeva. Ajal, mil jõeliiklus on suletud, ei pääse töötsooni ükski veesõiduk ega ujuja. Suletav ala tähistatakse mõlemalt poolt kollaste poidega ja ligipääsu turvavad valvesõidukid. Poidest seespool on üle jõe tõmmatud terastrossid ja nende vahel sõita või ujuda on ohtlik. Jõe Rääma poolsel kaldal muudetakse jalakäijate ja kergliiklejate liikumisteekonda. Jälgida tuleks ajutisi liikluskorraldusvahendeid.

Tööd sõltuvad tuule suunast ja kiirusest. Lõplikku asukohta saab sild paigaldatud kolmapäeva õhtuks. Suure tuulega tööd teha ei saa ja pole välistatud, et planeeritud kolme päeva asemel läheb kauem aega, sest vahepeal tuleb tööd katkestada.

INF Infra on varem sarnast tööd teostanud Tallinnas Tondi ülesõidu ehitusel, kus raudtee kõrvale valmis ehitatud kaks 500 tonnise kaaluga viadukti liigutati väga lühikeses ajaaknas oma lõplikku asukohta. Inseneride poolt välja pakutud lahendus võimaldab tunnelite ja sildade ehitusel aega kokku hoida, raudteel on raudteeliikluse katkestusaja lühendamine kriitilise tähtsusega.

Pärnu linnavalitsus ja Infortari gruppi kuuluvad inseneri- ja ehitusettevõtted INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus sõlmisid Pärnu uue silla projekteerimis- ja ehituslepingu möödunud aasta mais. Tänaseks on valminud sillasambad ja pealisehituse konstruktsioonid ning enamus maapealsetest rajatistest. Keskmiselt töötab objektil sada inimest, projektiga on seotud üle kuuesaja inimese ja 80 alltöövõtu ettevõtte. Sild on plaanis avada suve alguseks, 21. juunil 2025.

Pärnu uuest sillast saab Eesti pikima, 140 meetri suuruse sildeavaga sild. Praegu on Eesti pikima sildeavaga sillad Rannu-Jõesuu ja Ihaste sild, mõlema silla pikim sildeava on 90 meetrit. Pärnu uue silla sildeava hakkab pooleteisekordselt ületama praeguseid pikima sildeavaga sildasid. Lisaks saab Pärnu uuest sillast ka Baltikumi ja Soome pikim võrkkaarsild.

Osalus Tallinkis kasvab 68,47 protsendini

Infortari poolt Tallinki aktsionäridele tehtud avaliku ja vabatahtliku ülevõtmispakkumise võttis vastu 21,71 protsenti Tallinki aktsionäridest. Infortar investeerib Tallinki aktsiate ostmiseks 88,8 miljonit eurot ja suurendab oma osalust Tallinkis 68,47 protsendini, Tallink jääb börsile.

“Pakkumist tehes arvasime, et see võiks olla atraktiivne neile, kes soovivad piirkonnast väljuda – eeldused pidasid paika ja osutusid tõeseks. Enamik Tallinki 30 000 aktsionäridest otsustas jätkata ja mõtlevad järelikult samamoodi nagu Infortar,” märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

„Infortar usub Tallinki ärimudelisse – nende juhtkond ja kogu kollektiiv on teinud head tööd ning viinud ettevõtte edukalt läbi erinevate kriiside. Covidiga seonduvad raskused on suudetud seljatada ning äritegevus normaliseerunud. Lisaks 2023. aasta rekordilistele kasuminumbritele on Tallink vähendanud oluliselt oma laenukoormust ning kindlustanud tugeva finantspositsiooni,“ lausus Hanschmidt.

„Tallink on ja jääb ka edaspidi börsile – sarnaselt enamike teiste Eesti börsifirmadega – vähemusosalusega. Eestis on tekkinud tugev investorkogukond ja nii Infortar kui Tallink on avaliku ettevõttena börsist palju võitnud,“ sõnas Hanschmidt.

Infortar esitas juuli alguses Tallinki aktsionäridele avaliku ja vabatahtliku ülevõtmispakkumise. Pakkumise raames otsustasid aktsionärid müüa Infortarile kokku 161 395 930 aktsiat, mis moodustab 21,67 kõikidest aktsiatest. Infortar rahastab tehingut oma likviidsetest vahenditest, pakkumises osalenud aktsionäridele tasutakse ostuhind käesoleva aasta 9. augustil. Tallinki tegevus- ja finantsnäitajad konsolideeritakse ning kajastuvad Infortari järgmise kvartali tulemustes.

Antud avaliku ülevõtmispakkumisega viib Infortar ellu oma esmase avaliku pakkumise ja noteerimise prospektis kirjeldatud strateegiat, mille järgi on merelaevanduse ärisegmendis grupi strateegiaks osaluse suurendamine Tallinkis juhul, kui Tallinki aktsia börsihind on soodne ja regulatiivsed nõuded seda võimaldavad.

Teise kvartali tulemused

Infortari müügimahud kasvasid esimesel poolaastal 40 protsenti, müügitulu ulatus 576 miljoni euroni ja puhakasum 73 miljoni euroni. Infortari varade väärtus jõudis 1,5 miljardi euroni ja investeeringud 41 miljoni euroni.

“Oleme esimesel poolaastal Soome ja Balti energeetikaturul oma positsioone kindlustanud, turgu juurde võtnud, müüki kasvatanud ja mahuteid järgmiseks hooajaks täitnud – meie baasnäitajad on tugevad ja likviidsuspositsioon soliidne, mis annab meile korraliku platvormi oma investeeringute jätkamiseks,” märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

“Infortari peamiste investeeringute tulemused on tugevalt seotud sesoonsusega – energeetika näitab kõrgeid numbreid külmal perioodil, seevastu laevareisijate arv on tipus suvel,” lausus Hanschmidt.

Infortar investeeris käesoleva aasta esimesel poolaastal 41,3 miljonit eurot. Ettevõte suurendas oma osalust Tallinkis 46,8 protsendini, soetas Pärnumaa Halinga piimafarmi enamusosaluse ning avas Lätis Nicas päikesepargi. Fookuses oli tegevuse laiendamine Poolas ja Saksamaal ning gaasi hulgiturule juurdepääsu loomine Hollandis ja Belgias. RIMI logistikakeskuse ning Pärnu uue silla ehitused on edenenud vastavalt graafikule.

Infortarile kuuluv Soome ja Balti piirkonna suurim erakapitalil energiafirma Eesti Gaas (välisturgudel Elenger) suurendas müügimahtu võrreldes möödunud aasta poolaastaga 40 protsenti, kokku 10 TWh-ni. Ettevõtte gaasimüügi turuosa Soome-Balti turul ulatub 25,4 protsendini.

Tallinki reisijate arv Helsingi liinil on eelmise aastaga võrreldes kasvanud, samas inimeste liikumine Soome ja Rootsi vahel jäi eelmise aasta sama perioodiga mõnevõrra vähemaks. Juunis teatas Infortar Tallinki aktsionäridele vabatahtlikust ülevõtmispakkumisest. Pakkumine on suunatud kõigile investoritele ning toob turule täiendavat likviidsust, andes väljumisvõimaluse ka neile, kellel tavaolukorras oleks börsil oma osalust keerulisem realiseerida.

Infortari omakapital ulatus käesoleva aasta 30. juuni seisuga 840 miljoni euroni ja varade maht 1,5 miljardi euroni. Võrreldes möödunud aasta kuue kuu tulemusega on Infortari EBITDA ja puhaskasum 11 miljoni euro võrra vähenenud, 2024 6 kuu EBITDA oli 76 miljonit eurot ja kasum puhaskasum 73 miljonit eurot.

Kuue kuu majandustulemusi tutvustanud veebseminari on võimalik järele vaadata SIIN.

Eesti Gaas avas Lätis päikesejaama

Eesti Gaas avas 27. juunil Liepaja lähedal Nicas oma esimese, ligikaudu 4 megavatise päikeseelektrijaama.

„Gaas on taastuvenergia partner ja Läti meie jaoks oluline turg. Meie eesmärk on oma energiaportfelli mitmekesistada ning tuua uusi megavatte turule – hindame regulaarselt erinevaid projekte ja suundi taastuvenergia vallas, mida lähiaastatel arendada ning näeme potentsiaali päikese- ja tuuleenergias ning biometaani tootmises,“ märkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Iga uus taastuvenergia projekt toob Lätit lähemale stabiilsetele ja taskukohastele energiahindadele nii elanike kui ettevõtete jaoks, loob töökohti ning soodustab majanduse arengut. Energiatootmise hajutatud portfell, mis hõlmab päikest, tuult, biogaasi, tulevikus ka vesinikku ja muid allikaid, võimaldab tugevdada riigi sõltumatust välismõjudest,“ ütles Läti kliima- ja energiaminister Kaspars Melnis.

Nica on üks päikeselisemaid piirkondi Lätis ning jaama pindala on 5,3 hektarit. Ligi 7000 paneeliga päikesepark hakkab tootma 4,5 GWh energiat aastas. Päikeseelektrijaam ehitati koostöös SIA "OMS"-ga, kes on üks suuremaid elektripaigaldiste ehitajaid Kurzeme piirkonnas. Päikeseelektrijaam valmis turupõhiselt, ilma riigi toetusteta, Eesti Gaas investeeris ehitusse 2,5 miljonit eurot.

Eesti Gaas alustas päikeseenergia tootmist 2019. aastal, mil käivitas koos Pärnu linnale kuuluva ettevõttega endise Rääma prügila alal toona Eesti suurima päikeseparkide kompleksi. Pärnu päikeseenergiajaam koosneb 13 000 paneelist ja selle paneelide võimsus ulatub 4,7 megavatini. Eesti Gaas on rajanud lisaks paarkümmend väiksemat päikesejaama oma klientidele üle Eesti.

Lisaks päikesest elektrienergia tootmisele tegutseb Eesti Gaas taastuvenergeetikas rohegaasi valdkonnas müües Järvamaal Oisu, Tartumaal Ilmatsalu ja Lääne-Virumaal Vinni rohegaasijaamas toodetavat gaasi autokütusena oma CNG tanklates. Rohegaas ehk biometaan on ringmajandust edendav miinusjalajäljega kütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, sõnnikust, virtsast, toidujäätmetest.

Eesti Gaas on Soome ja Balti piirkonna suurim erakapitalil energiafirma, kontserni tuludest 80 protsenti tuleb välisturgudelt. Lisaks Eestile tegutseb ettevõte Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas, välisturgudel kannab Eesti Gaas nime Elenger.

Tiigriorg on avatud

Tallinna Loomaaias sai valmis Infortari tütarettevõtete EG Ehituse ja INF Ehituse poolt rajatud Tiigriorg, kus 2,5 hektari suurusel maa-alal paikneb looduslik suurte puude ja veesilmadega keskkond ning uudsete õhus kulgevate käigutunnelitega ekspositsioon.

“Tiigrioru valmimist on loomaaia külastajad oodanud juba pikka aega. Nüüd oleme jõudnud ehitusega lõpusirgele ning valminud on esimene väliekspositsioon, milles on omavahel tervikuks seotud loomadele loodud parimad heaolu tingimused ning võimalikult looduslik elukeskkond. Tiigriorgust on kujundatud külastajatele positiivseid emotsioone esilekutsuv piirkond, kus õppida tundma amuuri tiigrit, kui ohustatud liiki ning veeta meeldivalt aega pere seltsis. Nagu kogu loomaaedki, on Tiigriorg pidevas arengus, et muutuda nii loomadele kui ka külastajatele veelgi paremaks,” tundis loomaaia direktor Kaupo Heinma vastvalminud objektist rõõmu.

Tiigreid on uues keskkonnas lootust nägema hakata alates juuli keskpaigast. Pärast pikki reise Euroopa loomaaedades naases juuni alguses koju armastatud amuuri tiiger Pootsman koos oma kaaslase Danutaga. Eelmisel nädalal saabus Tallink Megastari pardal Helsingi Korkeasaari loomaaiast 2022. aastal sündinud emane amuuri tiiger Ohana. Ohana partneriks on oodata Šotimaalt Highland Wildlife Park`ist kolmeaastast isast amuuri tiigrit Aleksanderit.

Tiigriorus saavad uue elupaiga mitmed teisedki Kaug-Ida loomaliigid: amuuri leopard, punahunt, õnnekurg, must-toonekurg, habekakk ja händkakk. Kõik liigid asuvad elama oma loodusliku elupaigaga sarnases keskkonnas. Praegu elab looduses umbes 500 amuuri tiigrit.

Pakkumine Tallinki aktsionäridele

Infortar esitas Finantsinspektsioonile taotluse Tallinki aktsionäridele avaliku ja vabatahtliku ülevõtmispakkumise korraldamise kooskõlastamiseks, kavatsuse kohaselt jääb Tallink endiselt börsile.

„Eesti majandus on juba üheksandat kvartalit languses, riigi reiting varasemast ühe astme võrra madalam ja geopoliitiline risk püsib endiselt kõrge. Juhul, kui Tallinkil peaks olema aktsionäre, kes meie piirkonna majanduslikes väljavaadetes kahtlevad, siis antud pakkumine loob turule likviidsuse ja võimaldab neil väljumist kaaluda,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

„Infortar usub Tallinki finants- ja turupositsiooni ning plaanib ettevõtet hoida avaliku börsifirmana, kuid tuleb arvestada, et näiteks suuremate rahvusvaheliste investorite vaates on ettevõtte aktsia likviidsus ja turusügavus piiratud – Tallinki aktsia viimase aasta keskmise päeva käive ulatub 175 000 euroni,“ lausus Hanschmidt.

Tegemist on vabatahtliku ülevõtmispakkumisega – aktsionäridel ei ole kohustust, vaid võimalus valida, kas võtta pakkumine vastu või mitte. Infortar käsitleb aktsionäre võrdselt ning avalik pakkumine kehtib kõikidele Tallinki aktsionäridele.

Infortaril on kavatsus pakkumisega alustada alates käesoleva aasta juuli algusest peale Finantsinspektsiooni kooskõlastust, pakkumine kehtiks 35 päeva. Infortar plaanib pakkuda Tallinki aktsionäridele 0,55 eurot aktsia eest. Lähtuvalt kogu pakkumisprotsessi ajakavast saaksid kõik aktsionärid ka dividendid eelmise aasta eest 6 senti aktsia kohta hoolimata sellest, kas nad plaanivad või ei plaani oma müügiõigust kasutada. Pakutav hind on lähedane Tallinki aktsia viimase kolme aasta keskmise hinnaga, mis on 0,61 eurot aktsia eest. Aasta tagasi, 2023. aasta juunis oli Tallinki aktsia hind 0,56 eurot aktsia eest.

Pakkumise vastuvõtmiseks tuleb Tallinki aktsionäril pöörduda oma kontohaldurpanga poole ja esitada korraldus pakkumise vastuvõtmiseks. Arveldus korraldatakse Eesti Väärtpaberite Keskregistri vahendusel. Infortaril on tehingu teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olemas.

Antud avaliku ülevõtmispakkumisega viib Infortar ellu oma esmase avaliku pakkumise ja noteerimise prospektis kirjeldatud strateegiat, mille järgi on merelaevanduse ärisegmendis grupi strateegiaks osaluse suurendamine Tallinkis juhul, kui Tallinki aktsia börsihind on soodne ja regulatiivsed nõuded seda võimaldavad.

Rekordiline kvartalitulemus

6. mail toimus veebiseminar, kus Ain Hanschmidt, Martti Talgre ja Kadri Laanvee rääkisid Infortari käesoleva aasta esimese kolme kuu rekordilistest tulemustest – müügitulu kasvas 373 miljoni euroni ja puhaskasum 62 miljoni euroni. Veebiseminari saab järele vaadata siit.

„Infortaril õnnestus stabiliseerunud energiahindade juures oma müügimahtusid kasvatada ning jätkata laienemist uutel turgudel ja valdkondades. Tänaseks enam kui 80 protsenti meie müügituludest tuleb välisturgudelt, investeeringud on olnud kasumlikud ja piirkonna ühe suurima investeerimisettevõttena otsime pidevalt kasvuvõimalusi,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Infortarile kuuluv Soome ja Balti piirkonna suurim erakapitalil energiafirma Eesti Gaas (välisturgudel Elenger) suurendas müügimahtu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 74 protsenti, kokku 6,1 TWh-ni. Ettevõtte gaasimüügi turuosa Soome-Balti turul kasvas 26,4 protsendini ning piirkonda saabuvast gaasist impordib Eesti Gaas/Elenger ca kolmandiku.

Lisaks energeetikale, laevandusele ja kinnisvarale sisenes Infortar ka põllumajanduse valdkonda soetades enamusosaluse Eesti ühes suurimas piimafarmis Pärnumaal Halingal. Laevanduses teenis Tallink esimeses kvartalis kasumit. Kinnisvara valdkonnas valmis aasta alguses Maardus Tallinki logistikakeskuse laiendus, Saue vallas jätkuvad 25 000 m2 suuruse RIMI logistikakeskuse ning Pärnus uue silla ehitustööd.

Võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga kasvas Infortari EBITDA 40 protsenti ja kasum 32 protsenti. Infortari omakapital ulatus käesoleva aasta 31. märtsi seisuga 853 miljoni euroni ja varade maht 1,4 miljardi euroni. Investeeringuid tegi ettevõte esimeses kvartalis 7 miljoni euro ulatuses.

Infortari IPO sai auhinna

Infortari vastuvoolu tehtud IPO pälvis järjekordse kõrge tunnustuse ja auhinna - Eesti Turundajate Liidu Kuldmuna korporatiiv PR kategoorias. Kampaania tegi 2023. & 2024. aasta kommunikatsiooniagentuur Hamburg ja Partnerid

Tänud toreda koostöö eest: LHV, Swedbank, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Advokaadibüroo COBALT, KPMG, Newton Marketing, 3D disainer Sander Tuvikene ning MediaBroker.

Infortarist sai Eesti Golfi Liidu suursponsor

Eesti Golfi Liit ja Infortar sõlmisid koostöölepingu, mille raames Infortarist saab Eesti Golfi Liidu suursponsor ja Eesti löögimängu meistrivõistluste nimisponsor. Viimase tiitliga kaasnevad medalile tulnud mängijatele esmakordselt ka rahalised auhinnad ning lisaks saavad turniiri parim meesamatöör ja pro mängija õiguse osaleda augustis Challenge Touri etapil Soomes, Vierumäkil.

"Infortar on kasvanud Eesti üheks suurimaks ettevõtteks, ühes sellega on suurenenud ka meie vastutus ning soov laiemalt panustada. Oleme investeerimisettevõte, koostööd Eesti Golfi Liiduga võib võtta ka investeeringuna - usume Eesti golfi arengusse ning näeme lähiajal võimalust astuda järgmine samm saavutusspordi ja medalite suunas. Muidugi on golf meile ka emotsionaalselt oluline, paljud Infortari gruppi kuuluvate ettevõtete töötajad mängivad ise golfi," märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Eesti Golfi Liidu peasekretäri Kristo Raudam sõnul on tal heameel, et Eesti Golfi Liidu toetajate sekka on jõudnud oma valdkonna tugevaimad ettevõtted. „Erasektori roll ala igapäevasel arendamisel on aina tähtsam ning heameel on näha, et erasektor on hoolimata keerulistest aegadest nõus aina enam panustama Eesti golfi arengusse.“

Infortari tegevjuhi Martti Talgre sõnul on kätte jõudnud Eesti golfi 30 aastase ajaloo parimad ajad. "Meil on palju talendikaid tüdrukuid ja poisse. Kui tublid eesti ettevõtjad panevad õla alla, kuuleme neist veel nii mõndagi ja seda ka maailma tasemel,” lausus Talgre.

Infortar panustab pidevalt ja vastutustundlikult ühiskonda. Pikaajalistele partnersuhetele orienteeritud sponsorlusstrateegia hõlmab võrdsetes osades haridust, kultuuri, keskkonnahoidu ning sporti. Eesti Tennise Liidu ja Eesti Golfi Liidu suurtoetajana hindab Infortar professionaalsust, pühendumist ja kvaliteeti.

Infortar investeeris põllumajandusse

Energeetika, laevanduse ja kinnisvara valdkonna kõrval siseneb Infortar esmakordselt põllumajanduse valdkonda omandades enamusosaluse Eesti ühes suuremas piimandusettevõttes Pärnumaal Halingal.

„Eesti laiuskraadil tasub piima toota ja Eesti piimafarmid on piirkondlikult konkurentsivõimelised. Halinga oma kolme farmi ja enam kui 3700 hektari haritava maaga on neist üks suurim ja kaasaegsem,“ märkis Infortari tegevjuht Martti Talgre.

„Investeeringud põllumajandusse sobituvad Infortari portfelli – tegemist on kapitaliintensiivse ja kõrgete sisenemisbarjääridega valdkonnaga. Meil huvi investeerida ja plaane jagub, kuid antud tehingut ja plaane saame täpsemalt kommenteerida peale Konkurentsiameti kooskõlastusi ja tehingu jõustumist,“ tähendas Talgre.

Halinga juhataja Raul Peetsoni sõnul elame me paigas, kus aegade algusest peale on suudetud end ise ära toita. „Tänane piimatootmine ja maaharimine tugineb kõigi nende kogemustele, kes seda on teinud enne meid. Ja see kogemus räägib meile, et kõige suurem väärtus, mida peab toitu tootes hoidma on meie maa. See teadmine ja sellest kinnipidamine on lubanud meie Halinga piimatootmisel tõusta Euroopa tippu ja majandada nii, et suudame toota nii enda toiduks ja jääb üle ka teistele,“ märkis Peetson.

„Usume Halingas, et suurtootmine ei ole ainult piimatonnid vaid maksimaalne keskkonnahoid ning meie päevakangelaste – lehmade heaolu ning meie inimeste rahulolu ja kindlustunne tuleviku osas. Areng farminduses ei lõppe kunagi ja nii ka meie näeme, et siit tuleb minna edasi. Edasi puhtama keskkonna poole, edasi veelgi targema ja loodussäästlikuma tootmismudeli poole. Edasi veelgi kõrgemate tippude poole Euroopas – maailmas. Ja seda nii, et meil on tulevikule edasi anda peale tarkuse ka puhas ja parem keskkond. Et püsiks tootmine, aga eelkõige püsiks ja areneks elu maal,“ lausus Peetson.

Infortari tütarühing sõlmis investeerimislepingu ja osanike lepingu eesmärgiga omandada 51% suurune osalus OÜ-s Halinga. Tehingu lõpuleviimise eeldusena näevad lepingud ette vajalike kooskõlastuste saamist Konkurentsiametilt ja täiendavate toimingute läbiviimist. Muuhulgas sõltub tehingu lõplik hind veel täpsustamist vajavatest parameetritest ning selgub tehingu lõpuleviimise kuupäeval.

Halinga OÜ on Eesti üks suurim piimatootja ja piirkonna oluline tööandja, kus töötab üle 70 inimese. Halinga lüpsikarja ja noorloomade arv ulatub üle 3000 ning haritava maa suurus 3700 hektarini. Pärast tehingu jõustumist jätkab OÜ Halinga senist tegevust Infortari kontserni liikmena.

Tallinna börsi ajaloo suurim dividend

Infortari varad näitasid eelmisel aastal märkimisväärset kasvu, jõudes 1,46 miljardi euroni. Selle saavutuse valguses on ettevõte juhatus otsustanud pakkuda oma aktsionäridele 2023. aasta majandustulemuste eest ühe aktsia kohta 3 euro suurust dividendi. Selline dividendimakse viitab ligikaudu 11-protsendilisele dividenditootlusele, mis on tänavu Tallinna börsi kõrgeim.

Ettevõtte juhtkond rõhutas rekordilisi majandustulemusi kui võimalust jätkata suurtesse projektidesse investeerimist ning tegi ettepaneku maksta rohkem kui 5200 aktsionärile Tallinna börsi ajaloo suurima dividendisumma. Dividendid on plaanis välja maksta kahes jaos: juunis ja detsembris 2024.

Eelmisel majandusaastal ulatus ettevõtte puhaskasum 293,8 miljonit euroni, võrreldes 96,1 miljoni euroga aasta varem. Juhatuse esimees Ain Hanschmidt kommenteeris, et ettevõtte kõik kolm tegevusvaldkonda saavutasid erakordseid tulemusi. Kasumisse andis märkimisväärse panuse Läti gaasi jaotusvõrgu Gaso omandamine ja kinnisvara ümberhindlus. Ärikasum kasvas eelneva majandusaastaga võrreldes, ulatudes 123,6 miljoni euroni.

Ettevõtte müügitulu suurenes aasta varasemaga võrreldes 30,9 miljoni euro võrra, saavutades 1,08 miljardit eurot. Sellele aitas kaasa eelkõige gaasimüügi turuosa suurenemine piirkonnas 25 protsendini. Lisaks suurendas Infortar oma osalust laevandusettevõttes Tallink Grupp, mis nüüdseks moodustab 42,33 protsenti.

Infortar plaanib maksta dividende kokku 20 221 239 aktsia pealt, mis teeb dividendimaksete kogusummaks ligikaudu 61 miljonit eurot.

Ain Hanschmidt - Infortar AS juhatuse esimees.

Veebiseminar viimase kvartali majandustulemustest

26. veebruaril avaldas Infortari juhtkond 2023. aasta neljanda kvartali majandustulemused ning kommenteeris nii tulemusi kui ka põhimõtteid makstavate dividendide kohta veebiseminaril, mis on järelevaadatav siit.

"Kontserni möödunud aasta majandustulemusi ehib suurim kasum läbi aegade – juba 9 kuu tulemustes avaldasime, et meie varade maht lähenes 1,5 miljardile. Suutsime keerulisel ajal kiiresti ja paindlikult kohaneda, turumuutustest tulenenud nõudlikud väljakutsed eduks pöörata ning kokkuvõttes tugeva tulemuse saavutada", sõnas Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Eredaimad sündmused ettevõtte viimase kaheteistkümne kuu tegevuses olid kahtlemata seotud energeetikaga, samuti taastus reisijate arv Läänemerel pandeemiaeelse mahuni.

"Vaatamata erakordsele aastale ei olnud tegemist ühekordsete tulemustega – Infortari aktsia kauplemistähisega INF1T on noteeritud Tallinna börsil, meie investeeringute portfell on mitmekesine ja piiriülene, end kriisides tõestanud ja omab suurt kasvupotentsiaali. Olles ise pikaaegse kogemusega investorid, soovime oma investoritele pakkuda dividendikindlust", lisas Hanschmidt.

Margus Kaasik - Eesti Gaasi juhatuse esimees.

Maagaasi hind langeb lisaks veebruarile ka märtsis

Balti-Soome piirkonna suurim erakapitalil energiafirma Eesti Gaas langetab veebruaris kodukliendi paindliku paketi hinda võrreldes jaanuariga kakskümmend ning märtsis veel täiendavalt seitse protsenti – uus hind on märtsis 0,46 eurot/m³ koos käibemaksuga.

„Maagaasi hind on keset talve langenud suvisele tasemele, külmadest ilmadest hoolimata on gaasi hind aasta alguses poole väiksemaks sulanud,“ lausus Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Kui eelmisel küttehooajal vedas energiahindu üles gaas, siis nüüd on rollid vahetunud ja keskseks teemaks kujunenud elektrienergia tarnekindlus ja hind. Gaas on aidanud sel talvel meie energianõudlust katta ja pakase üle elada, maagaasi panuseta poleks see olnud võimalik,“ tähendas Kaasik.

Maagaas tuuakse valdavalt Ameerika Ühendriikidest ja Norrast veeldatud kujul ehk LNG-na Soome Inkoo ja Leedu Klaipeda terminalidesse. Eesti Gaas tõi möödunud aastal piirkonda 18 laevatäit LNG-d. Üks laevatäis gaasi moodustab umbes neljandiku Eesti aastasest gaasitarbimisest.

Viiel turul – Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas – tegutsev Eesti Gaas kasvas möödunud aastal Soome ja Balti piirkonna suurimaks erakapitalil energiafirmaks. Eesti Gaas pakub klientidele maagaasi nii torugaasi, surumaagaasi (CNG) kui veeldatud maagaasi (LNG) kujul ning haldab Eesti ja Läti suurimat gaasivõrku. Ettevõte tegeleb aktiivselt rahvusvahelise energiakaubandusega ning arendab taastuvenergiaportfelli päikeseenergia ja rohegaasi (biometaani) tootmise ja müügi näol. Välisturgudel kannab Eesti Gaas nime Elenger.

Infortari aktsiad on börsil kaubeldavad.

Infortari aktsiad on tänasest börsil kaubeldavad

Nasdaq teatab, et täna algas Balti börside põhinimekirjas kauplemine Eesti suurima investeeringute valdusettevõtte Infortar aktsiatega (kauplemistähis: INF1T). Ametlikult on aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Infortari aktsiate kauplemisele võtmine on jätk ettevõtte poolt läbi viidud aktsiate esmasele avalikule pakkumisele (IPO), mille käigus kaasati Eesti investoritelt 35,36 miljonit eurot. Aktsiaid märkis kokku 5517 investorit ja pakkumine märgiti 1,3-kordselt üle.

„Olen seda mitu korda öelnud ja ütlen seda veel: avalikuks ettevõtteks saamine nõuab julgust. Börsile pürgiv ettevõte ei pea ootama ideaalsete turutingimuste saabumist, vaid vajab selget ambitsiooni ja vankumatut usku oma loosse. Sellest lähtuvalt on mul eriti hea meel näha, et Infortar – üks Eesti suuremaid ettevõtteid ja nüüd turuväärtuselt Tallinna börsil TOP3 hulka kuuluv ettevõte – viis läbi eduka IPO ja on tänasest avalik ettevõte. Infortar on esimene Balti börsil noteeritud investeerimisettevõte, andes seeläbi investoritele lisavõimaluse oma portfelli mitmekesistamiseks,“ ütles Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots.

„Börsile minek annab hoogu meie rahvusvahelisele laienemisele ja aitab kaasata täiendavat kapitali. Infortar on ainüksi IPO korraldamisest võitnud – meie ettevõtte kvaliteet on jõudnud järgmisele tasemele ja tuntus kasvanud. Infortar on kasvule keskendunud ettevõte – otsime uusi investeerimisvõimalusi ja soovime investorite vara väärtust suurendada,“ ütles Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Infortari aktsiad märgiti üle

ASi Infortar aktsiate esmasel avalikul pakkumisel osales kokku 5517 jaeinvestorit Eestist ja kutselist investorit Euroopast, investorite esitatud märkimiste kogumaht ulatus 41,4 miljoni euroni, mis on 1,3 korda rohkem pakkumise baasmahust ehk 31,2 miljonist eurost.

ASi Infortar aktsia lõplikuks hinnaks kinnitati 26 eurot. Ettevõte otsustas investoritele jaotada kokku 1 360 000 pakutavat aktsiat, millest 160 000 aktsiat jaotatakse ülejaotamisoptsiooni käigus. Lõpliku hinna pealt kujunes pakkumise kogumahuks 35,4 miljonit eurot. Eeldatav Infortari aktsia esimene kauplemispäev on 14. detsembril.

„Kui majandus langeb, siis Infortar kasvab, kaasab raha ja läheb börsile. Läksime IPO-t korraldades meile omaselt vastuvoolu ja suutsime keerulises keskkonnas tugeva tulemuse teha. Börsile minek ja kaasatav kapital annab meile lisahoogu rahvusvahelisel laienemisel. Tunnustame neid, kes meid ja meie portfelli usaldasid – kõik Infortari märkinud jaeinvestorid saavad soovitud mahus aktsiaid ja seda hinnavahemiku alumisel tasemel,“ lausus Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

„Infortari IPO on viimase kahe aasta suurim Baltikumis ning turuväärtusest lähtuvalt on tegu kolmandaks suurima ettevõttega Nasdaq Tallinn börsil. Hoolimata keerulisest keskkonnast kujunes tehing edukaks ja annab võimaluse Infortarile juba avaliku ettevõttena ning laiapõhise aktsionäride baasiga oma arenguplaane realiseerida. Head meelt valmistab ka jaeinvestorite aktiivne osavõtt, mis oli ettevõtte jaoks ka oluline fookus,“ sõnas LHV investeerimispanganduse juht Mihkel Torim.

Infortari aktsiate esmase pakkumise prospekti kohaselt said füüsilised ja juriidilised isikud Eestis ning kutselised investorid Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ning Ühendkuningriigis aktsiaid märkida 28. novembrist kuni 7. detsembrini. Infortari aktsiatega kauplemine Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas algab 14. detsembril või sellele lähedasel kuupäeval.

Infortari olemasolevad aktsionärid on sõlminud lukustamiskokkulepe, mille kohaselt ei ole aktsiate noteerimisest alates suuraktsionäridel 12 kuu jooksul ja väikeaktsionäridel 6 kuu jooksul lubatud neile kuuluvaid Infortari aktsiaid pakkumise korraldajate nõusolekuta müüa ega muul moel võõrandada.

ASi Infortari aktsiate esmase avaliku pakkumise korraldasid LHV ja Swedbank, Infortari õigusnõustaja oli Ellex Raidla, pankade õigusnõustaja oli Cobalt ning kommunikatsiooni nõustaja oli Hamburg ja Partnerid. Pakkumise üksikasjad on toodud prospektis, mis on kättesaadav elektroonilises vormis Infortari veebilehel (https://infortar.ee/et/ipo) ja FI veebilehel www.fi.ee.

Rohkem informatsiooni

Kadri Laanvee

ASi Infortar investorsuhete juht

kadri.laanvee@infortar.ee

https://infortar.ee/et/ipo

----Oluline teadaanne----

Käesolev teade ei ole levitamiseks otse ega kaudselt Ameerika Ühendriikides või muudes riikides või asjaoludel millisel juhul avaldamine, jagamine või edastamine oleks ebaseaduslik või isikutele kelle suhtes on pädevad asutused kohaldanud finantssanktsioone. Käesolev teade on reklaam ning ei ole prospekt Prospektimääruse tähenduses. Enne käesolevas teates viidatud väärtpaberite osas investeerimisotsuse tegemist peaksid investorid lugema Prospekti, et mõista täielikult investeerimisega seonduvaid riske ja hüvesid. Seltsi Aktsiaid pakutakse avalikult üksnes Eestis. Prospekt on kättesaadav FI kodulehel (www.fi.ee) ja Seltsi kodulehel (https://infortar.ee/et/ipo). Prospekti kinnitamist Finantsinspektsiooni poolt ei tuleks käsitleda väärtpaberite heakskiitmisena.

Infortar andis teada kavatsusest börsile minna

Aktsiaselts Infortar (“Selts”) andis 20. novembril teada plaanist alustada oma lihtaktsiate („Aktsiad“) esmase avaliku pakkumise („Pakkumine“) ja kõigi Aktsiate Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas („Börs“) noteerimise protsessi.

Pakkumisega soovib Selts pakkuda investoritele võimalust investeerida ühte Baltikumi suurimasse investeeringute valdusettevõtjasse[1], mille portfelli kuuluvad nii energeetika, merelaevanduse, kinnisvara kui ka muudes valdkondades tegutsevad ettevõtjad.

Pakkumise raames kavatseb Selts pakkuda uusi emiteeritavaid Aktsiaid.

Pakkumise tulemusena soovib Selts laiendada oma investorbaasi ning noteerimise abil muuta Aktsiad likviidseks. Selts loodab, et Pakkumine kasvatab Seltsi ja tema tütarühingute („Grupp“) tuntust olemasolevate ja potentsiaalsete klientide ja koostööpartnerite jaoks ning loob täiendavaid rahastusvõimalusi, toetades seeläbi Grupi pikaajalise strateegia elluviimist.

Käesolev teade on väärtpaberite reklaam, ega kujuta endast prospekti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. juuni 2017 määruse 2017/1129/EL („Prospektimäärus“) tähenduses ning see ei kujuta endast Aktsiaseltsi Infortar („Selts“) aktsiate müügipakkumist ega üleskutset aktsiate märkimiseks. Enne investeerimisotsuse tegemist palume investoril tutvuda Seltsi prospektiga ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga. Iga investor peaks investeerimisotsuse siin teates viidatud Seltsi aktsiatesse investeerimiseks tegema ainult informatsiooni põhjal, mis sisaldub Seltsi prospektis, mille on kinnitanud Finantsinspektsioon, et mõista kõiki investeeringuga seotud riske ja hüvesid. Selts avaldab täiendava teabe prospekti kinnitamise kohta vastavalt Prospektimäärusele ja teeb selle kättesaadavaks Finantsinspektsiooni ja Seltsi veebilehtedel aadressidel vastavalt www.fi.ee ja https://infortar.ee/et/ipo. Finantsinspektsiooni poolt prospekti kinnitamine ei ole käsitletav Seltsi aktsiate soovitamisena

Pakkumise üksikasjad

Pakkumine koosneb (i) pakkumisest Eesti jaeinvestoritele (“Jaepakkumine”) ja (ii) pakkumisest kutselistele investoritele Prospektimääruse tähenduses Eestis ja teatud valitud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides (“Institutsionaalne Pakkumine”). Lisaks võib Selts Pakkumise raames pakkuda Aktsiaid mitteavalikult investoritele Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides tuginedes teatud muudele Prospektimääruses toodud eranditele. Avalik pakkumine toimub üksnes Eestis ning Aktsiaid ei pakuta avalikult üheski teises jurisdiktsioonis.

Pakkumise täpne struktuur ja ajastus sõltub erinevatest asjaoludest ja nende ajastusest nagu turuolukord, Finantsinspektsioonist nõutavate kinnituste saamine, vajalike korporatiivotsuste tegemine ning nõutavate lepingute sõlmimine.

Pakkumise korraldajad on AS LHV Pank ja Swedbank AS („Pakkumise Korraldajad“). Pakkumise arveldusagent on AS LHV Pank.

Infortari juhatuse liige Ain Hanschmidt:

„Infortarist on saanud Eesti üks suuremaid, miljardilise käibega ettevõtja, mille järgmine loogiline samm on olla börsil ja avalik. Investorbaasi laiendamine ja börsiga liitumine annab meile võimaluse veel kiiremini rahvusvaheliselt kasvada, varade väärtust kasvatada ja täiendavaid rahastamisvõimalusi leida. Investorile tähendab see võimalust osa saada mitmekesisest ja piiriülesest, kriisides ja inflatsioonis karastunud, nii reaalset vara kui kasvupotentsiaali pakkuvast portfellist.“

Infortari tegevjuht Martti Talgre:

“Infortari tegevusvaldkonnad – energeetika, laevandus ja kinnisvara on kapitalimahukad, stabiilsed, tugeva rahavooga ja kõrgete sisenemisbarjääridega. Investeeringud kolme erinevasse tegevusvaldkonda annavad piisava hajutatuse, võimaldades samal ajal hoida fookust. Just tugev ja hajutatud portfell on meile loonud platvormi kasvu jätkamiseks. Oleme tõestanud, et suudame teha kiireid otsuseid ja kasutada avanevaid võimalusi, kasvades kiiremini kui Eesti majandus tervikuna.“

Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik

„Infortarile kuuluv Eesti Gaas ei ole enam ammu ainult „Eesti“ ja ainult „gaas“. Oleme kasvanud Soome ja Balti piirkonnas suurimaks erakapitalil energiafirmaks, tegeleme aktiivselt rahvusvahelise energiakaubandusega ning arendame taastuvenergiaportfelli päikeseenergia ja rohegaasi tootmise ja müügi näol. Infortari omanduses olles on Eesti Gaas kahekordistanud gaasimüügi mahte, alustanud taastuvenergeetika arendamist ning muutunud rahvusvaheliseks suurettevõtjaks.“

Lühiülevaade Infortarist:

Selts on varade mahu poolest üks Baltikumi suurimatest investeeringute valdusettevõtjatest[2]. Üle kahekümne viie tegutsemisaasta jooksul on Selts oma investeeringute portfelli järk-järgult kasvatanud ning käesoleva teate kuupäeval kuuluvad Gruppi 48 tütarettevõtjat, samuti on Grupp teinud investeeringuid veel 5 sidus- ja ühisettevõtjasse. Grupi fookus on kolmel peamisel tegevusvaldkonnal, milleks on energeetika, merelaevandus ja kinnisvara; lisaks on Grupil investeeringud peamisi tegevusvaldkondi toetavatesse valdkondadesse. Selts püüab leida oma investeeringutes sünergiat ja keskendub hästi toimivate ja turul olulist positsiooni omavate ettevõtjate ülesehitamisele.

Seltsi juhatus on pikaajalise kogemusega ning selle liikmed on Ain Hanschmidt ja Eve Pant. Seltsi tegevjuhiks on Martti Talgre.

Selts teeb investeeringuid lähtudes pikaajalistest sotsiaal-majanduslikest trendidest luues seejuures Grupi ühingute vahelist sünergiat. Grupi lähiaastate investeeringute tegevusplaanis on projekte kogumahuga kuni 110 miljonit eurot, millest peamised on Rimi büroo- ja laohoone rajamine, Tallink Duty Free logistikakeskuse laiendamine, Tallinki tennisekeskuse kinnistu kaubandushoone (DIY pood) rajamine, Hiiu tervisekeskuse rajamine ja üle 40 MW paneelide võimsusega päikeseelektrijaamade rajamine Eestis ja Lätis.

2022. aastal oli Grupi konsolideeritud käive 1 054 miljonit eurot, EBITDA 120 miljonit eurot ja aruandeaasta kasum 96 miljonit eurot. 2023. aastal on makstud kokku ligikaudu 16 miljonit eurot dividende. Infortar on praeguseks emiteerinud 19 845 000 Aktsiat.

Infortari peamised tugevused

Seltsi hinnangul on Seltsi peamisteks konkurentsieelisteks ja tegevust toetavateks tugevusteks ja strateegiateks:

· Sünergiatele fokusseeritud ja hoolikalt kujundatud investeerimisportfell- ja poliitika;

· Suutlikkus ja oskused olla investeeringute tegemisel aktiivne investor, kes osaleb otsustusprotsessis ja võtab vastutust;

· Ainulaadne kompetents suurte investeeringute juhtimises;

· Nii geograafiliste turgude kui ka ärisegmentide lõikes hajutatud investeerimisportfell.

Infortari strateegia

Seltsi strateegia on leida investeeringutes sünergiat ja ehitada üles hästi toimivaid ja turul olulist positsiooni omavaid ettevõtjaid, eesmärgiga saavutada stabiilne ja keskmisest kiirem investeeringute väärtuse kasv ning mitmekülgne ja tugeva varabaasi ja rahavooga portfell.

Grupi tegevus on fokusseeritud kolmele peamisele ärisegmendile – energeetika, merelaevandus ja kinnisvara.

Energeetika ärisegmendis on Grupi strateegiaks olemasolevate ja töötavate ärimudelite laiendamine uutele geograafilistele turgudele, tasakaalustatud investeeringud ülemineku- ja taastuvenergiaallikatesse ning sünergiate loomine olemasolevate ja uute ärisuundade vahel.

Kinnisvara ärisegmendis on Grupi strateegiaks kinnisvara portfelli kasvatamine varasid ostes ja arendades Tallinnas ja selle lähiümbruses. Grupp investeerib varadesse, mis vastavad objekti põhiselt sobivatele kriteeriumitele kvaliteedi, asukoha ning tootlikkuse osas.

Dividendipoliitika

Selts on kinnitanud dividendipoliitika, mille kohaselt on Seltsi eesmärgiks maksta dividendideks vähemalt 1 euro ühe Aktsia kohta majandusaastas. Dividendide väljamakseid tehakse kaks korda aastas.

Grupi lai äriprofiil loob eelduse stabiilse rahavoo teenimiseks. Samas eeldab Seltsi strateegia olulises mahus investeeringuid ning finantsvõimendust. Seega sõltuvad tulevased võimalikud dividendimaksed ja nende summa Seltsi tulevasest finantsseisundist, tulemustest, kapitalinõuetest, Grupi likviidsusvajadustest ja muudest asjaoludest, mida Selts võib aeg-ajalt asjassepuutuvaks pidada. Eeltoodust tulenevalt ja kuivõrd Eesti õiguse kohaselt otsustab dividendide maksmise aktsionäride üldkoosolek, ei saa Selts tagada, et dividende tulevikus makstakse või kui dividende makstakse, siis millises summas. Käesolev osa sisaldab tulevikku suunatud avaldusi, mis sisaldavad riske ja ebakindlusi ning on seotud sündmustega ja sõltuvuses tingimustest, mis võivad, kuid ei pruugi tulevikus esineda (vaata täiendavalt ka allpool „Oluline teave – tulevikku suunatud avaldused“).

Infortari peamised finantsnäitajad

9k 2023

9k 2022

31.12.2022

31.12.2021

EUR’000

Müügitulu............................................

746 892

611 116

1 053 712

412 565

EBITDA...............................................

105 865

110 046

120 046

46 444

Aruandeperioodi kasum........................

269 624

97 798

96 124

18 868

Varad..................................................

1 431 322

1 113 631

1 107 412

882 517

Omakapital..........................................

771 700

643 634

568 677

392 655

Netovõlg

390 360

216 147

367 203

297 183

Netovõla ja EBITDA suhe.....................

3,4x

1,7x

3,1x

6,4x

Omakapitali osatähtsus (%) .................

53,9%

57,8%

51,4%

44,5%

Laenud/Omakapital (%)........................

62,3%

54,9%

75,1%

87,2%

ROA (%)..............................................

18,8%

8,8%

9,7%

2,4%

ROE (%)..............................................

34,9%

15,2%

20,0%

4,9%

Käibekapitali kordaja ...........................

1,4x

1,9x

1,4x

0,9x

Täiendavad küsimused:

Kadri Laanvee

ASi Infortar investorsuhete juht

kadri.laanvee@infortar.ee

**** OLULINE TEAVE ****

Käesolevas teadaandes sisalduv informatsioon on mõeldud ainult taustinformatsioonina ning see ei ole kuidagi täielik või lõplik. Käesolevas teadaandes sisalduvale informatsioonile või selle täpsusele või täielikkusele ei või tugineda mistahes eesmärgil.

Käesolev teavitus on reklaam ning ei ole prospekt Prospektimääruse tähenduses ning ei ole väärtpaberite avaliku pakkumise teade. Investorid ei tohiks märkida mitte ühtegi käesolevas teadaandes viidatud väärtpaberit muu kui sellise informatsiooni alusel, mis sisaldub Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud prospektis, et mõista täielikult võimalikke seonduvaid riske ja hüvesid. Selts avaldab täiendavat informatsiooni prospekti kinnitamise kohta kooskõlas Prospektimäärusega ning teeb vastava informatsiooni kättesaadavaks Finantsinspektsiooni kodulehel (www.fi.ee) ja Seltsi kodulehel (https://infortar.ee/et/ipo). Prospekti kinnitamist Finantsinspektsiooni poolt ei tuleks käsitleda väärtpaberite heakskiitmisena.

Käesolev teadaanne ei kujuta endast pakkumist või selle osa või üleskutset osta Aktsiaid, samuti ei toimu Aktsiate müüki jurisdiktsioonides, kus selline pakkumine, üleskutse või müük oleks enne registreerimist, registreerimiskohustusest vabastamist või sellise jurisdiktsiooni väärtpaberiõiguse kvalifikatsiooni kohaselt ebaseaduslik. Mis tahes pakkumine Aktsiate omandamiseks tehakse ning iga investor peaks oma investeeringu tegema ainult informatsiooni põhjal, mis sisaldub prospektis ja selle lisades, mis avalikustatakse seoses sellise pakkumisega. Kui te ei mõista käesoleva dokumendi sisu, siis peaksite konsulteerima litsentseeritud finantsnõustajaga.

Käesolev teadaanne ei kujuta endast soovitust seoses Pakkumisega. Väärtpaberite hind ja väärtus ning nendest tulenev mis tahes tulu võib nii langeda kui ka tõusta. Varasemad tulemused ei näita, millised on tulevased tulemused. Käesolevas teadaandes sisalduvale informatsioonile või mistahes Pakkumisega seonduvatele dokumentidele ei saa tugineda tulevaste tulemuste üle otsustamiseks. Enne Aktsiate ostmist peaksid isikud, kes tutvuvad käesoleva teadaandega, tegema kindlaks, et nad mõistavad täielikult ja aktsepteerivad riske, mida kajastatakse prospektis, kui see avaldatakse.

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides, välja arvatud Eestis, on käesolev teadaanne adresseeritud ning suunatud ainult vastava riigi kutselistele investoritele Prospektimääruse artikli 2(e) tähenduses.

Käesolev teadaanne ei kujuta endast pakkumist või selle osa või üleskutset osta või märkida Aktsiaid Ameerika Ühendriikides. Aktsiad ei ole registreeritud ning neid ei registreerita 1933. aasta USA väärtpaberituruseaduse koos selle hilisemate muudatustega (inglise keeles: U.S. Securities Act of 1933, edaspidi „USA Väärtpaberiseadus“) kohaselt ning neid ei või pakkuda ega müüa Ameerika Ühendriikides välja arvatud juhul, kui väärtpaberid on registreeritud USA Väärtpaberiseaduse kohaselt või kui on võimalik kohaldada erandit USA Väärtpaberiseaduses sisalduvatest registreerimise nõuetest. Selts ei ole registreerinud ning ei kavatse registreerida Ameerika Ühendriikides mistahes osa pakkumisest ning ei kavatse Ameerika Ühendriikides läbi viia väärtpaberite avalikku pakkumist. Kui Ameerika Ühendriikides müüakse Aktsiaid, siis müüakse neid ainult kvalifitseeritud institutsionaalsetele ostjatele (nagu defineeritud USA Väärtpaberiseaduse reeglis 144A) tuginedes reeglile 144A või muule USA Väärtpaberiseadusest tulenevale erandile USA Väärtpaberiseaduses sätestatud registreerimise nõuetest.

Pakkumise Korraldajad tegutsevad seoses Pakkumisega üksnes Seltsi, ning mitte kellegi teise, nimel. Ükski Pakkumise Korraldaja ei loe ühtki teist isikut (hoolimata sellest, kas tegu on käesoleva teadaande saajaga või mitte) Pakkumisega seoses kliendiks ning ei vastuta mille kellegi teise kui Seltsi ees klientidele võimaldatavate kaitsemeetmete kohaldamise eest, samuti seoses Pakkumisega antud nõuannete või mistahes käesolevas teadaandes viidatud tehingute, asjaolude või korralduste osas.

Seoses Pakkumisega võivad Pakkumise Korraldajad ning nende vastavad sidusettevõtjad, tegutsedes investoritena enda arvel, märkida ja/või omandada Aktsiaid ning selles ulatuses säilitada, osta, müüa, pakkuda müügiks või muul viisil teha tehinguid enda arvel selliste Aktsiatega ning muude Seltsi väärtpaberitega või Pakkumisega seotud või mitteseotud investeeringutega. Sellest tulenevalt tuleks käesolevas teadaandes sisalduvaid viiteid Aktsiate emiteerimisele, pakkumisele, märkimisele, omandamisele, paigutamisele või muude tehingute tegemisele lugeda nii, et need hõlmavad endas mistahes emiteerimist, pakkumist, märkimist, omandamist, kauplemist või paigutamist Pakkumise Korraldajate või nende mistahes sidusettevõtjate poolt, kes tegutsevad investoritena enda nimel. Lisaks sellele võivad Pakkumise Korraldajad (või nende sidusettevõtjad) sõlmida finantseerimislepinguid (sealhulgas vahetuslepinguid) investoritega, millega seoses võivad Pakkumise Korraldajad (või nende ükskõik millised sidusettevõtjad) aeg-ajalt omandada, hoida või käsutada Aktsiaid. Ükski Pakkumise Korraldaja ei kavatse avalikustada ühegi sellise investeeringu või tehingu mahtu, välja arvatud ulatuses, mis on nõutav vastavalt seadustele või regulatsioonidele.

Pakkumise Korraldajad ja nende sidusettevõtjad võivad olla teinud Seltsi ja Seltsi aktsionäri(de)ga tehinguid ning võivad olla osutanud neile erinevaid investeerimispanganduse, finantsnõustamise ning muid teenuseid, mille eest nad on võinud saada tavapärast tasu. Pakkumise Korraldajad ja ükskõik milline nende sidusettevõtjatest võib ka tulevikus selliseid teenuseid Seltsile, Seltsi aktsionäri(de)le ning nende vastavatele sidusettevõtjatele osutada.

Ükski Pakkumise Korraldajatest ega ükski nende tütarettevõtja, sidusettevõtja või nende direktor, juht, töötaja, nõustaja, esindaja või mistahes muu isik ei võta vastutust ega kohustusi ning ei anna ühtegi kinnitust või garantiid (otseselt või kaudselt) seoses käesoleva teadaande sisuga, sealhulgas selle õigsuse, täpsuse, terviklikkuse ega käesolevas teadaandes sisalduva informatsiooni või arvamuste kinnitatuse või õigsuse kohta (või seoses sellega, kas mingi informatsioon on teadaandest välja jäetud) või mistahes muu informatsiooniga, mis seondub Seltsi, Grupi ja nende sidusettevõtjatega, sõltumata sellest, kas informatsioon on kirjalikus, suulises, visuaalses või elektroonilises vormis, ning sõltumata sellest, kas informatsioon on edastatud või tehtud avalikuks, ning seoses mistahes kahjuga, mis on tekkinud käesoleva teadaande või selle sisu kasutamisest või tekkinud muul viisil seoses käesoleva teadaande või selle sisuga.

Käesolevas teadaandes sisalduv informatsioon on mõeldud ainult taustinformatsioonina ning ei proovi olla täielik või lõplik. Käesolevas teadaandes sisalduva informatsioonile või selle täpsusele või täielikkusele ei või tugineda mistahes eesmärgil. Kogu informatsiooni, mis käesolevas teadaandes sisaldub, võidakse kontrollida, parandada, täiendada või muuta ilma teavituseta. Siiski ei võta Selts kohustust teavitada käesoleva teadaande saajat mistahes täiendavast informatsioonist või uuendada käesolevat teadaannet või parandada mistahes ebatäpsusi.

Tulevikku suunatud avaldused

Käesolev teade sisaldab tulevikku suunatud informatsiooni, ennekõike osas, mis puudutab Seltsi strateegiat, plaane ja tuleviku finantsseisu. Nimetatud informatsioon on esitatud, tuginedes käesoleval ajal tehtud prognoosidele, mis omakorda lähtuvad Seltsi juhtkonna parimast hinnangust. Teatud informatsioon lähtub Seltsi juhtkonna arvamusest ja eeldustest ning neile antud hetkel kättesaadavast informatsioonist. Mis tahes käesolevas teates sisalduv tulevikku suunatud informatsioon hõlmab endas riske, ebakindlust ja eeldusi seoses Grupi tulevase tegevuse, makromajanduse keskkonna ning muude sarnaste teguritega. Tulevikku suunatud informatsioon on teates muuhulgas tuvastatav sõnadega nagu „strateegia“, „ootus“, „plaan“, „eeldama“, „arvama“, „tulevikus“, „edaspidi“, „hinnang“, „kavatsus“, „projekt“, „eesmärgid“, „sihtmärgid“ ja muud sarnase tähendusega sõnad või väljendid. Tulevikku suunatud informatsioon on tuvastatav ka selle järgi, et see ei tugine minevikus toimunud või praegustele sündmustele. Nii nagu kõik prognoosid, on need oma olemuselt ebakindlad ja sõltuvad muutuvatest asjaoludest ning Seltsil ei ole kohustust ja ta välistab selgesõnaliselt igasuguse kohustuse uuendada või muuta käesolevas teates sisalduvat tulevikku suunatud informatsiooni muudatuste, uue informatsiooni, järgnevate sündmuste või muu tulemusel.

Kogu tulevikku suunatud informatsiooni kehtivust ja täpsust mõjutab asjaolu, et Grupp tegutseb tiheda konkurentsiga valdkonnas. Seda valdkonda mõjutavad muudatused regulatsioonides (sealhulgas Euroopa Liidus), maksudes, konkurentsi, majanduslike, strateegiliste, poliitiliste ja sotsiaalsete tingimuste arengud, klientide reaktsioon uutele ja olemasolevatele toodetele ning tehnoloogilised arengud ja muud tegurid. Grupi tegelikud tulemused võivad oluliselt erineda Seltsi juhtkonna ootustest nende tegurite muutumise tõttu. Muud tegurid ja riskid võivad negatiivselt mõjutada Grupi tegevusi, äritegevust või majandustulemusi.

[1] Tegemist on Seltsi juhtkonna hinnanguga.

[2] Tegemist on Seltsi juhtkonna hinnanguga.

Infortari ettevõtted kolisid uude peamajja

Eesti suurim investeerimisettevõte Infortar kolis täna oma grupi tütarettevõtted Tallinna tuiksoonel Liivalaia tänavas valminud uude büroohoonesse.

„Infortar on kasvanud Eesti üheks suurimaks ettevõtteks, suur organisatsioon eeldab ka korralikku infrastruktuuri ja moodsaid töötingimusi. Meie gruppi kuulub üle saja tütar- ja sidusettevõtte, päris kõik ei mahu ka uude majja,“ märkis Infortari tegevjuht Martti Talgre.

„Energeetika ja laevanduse kõrval on kinnisvara meile kolmas oluline valdkond – Liivalaia büroohoone on meie enda grupi arendus- ja ehitusprojekt, oleme kasvanud varade mahult üheks suurimaks kinnisvaraomanikuks Eestis,“ lausus Talgre.

Aadressil Liivalaia 9 asuvasse büroohoonesse kolivad Infortar grupi tütar- ja sidusettevõtted, teiste seas ka hoone ehitaja INF Ehitus. Neljal korrusel paikneb piirkonna suurima erakapitalil energiafirma Eesti Gaas peakontor. Eesti Gaas on asunud samal aadressil ka mitu aastakümmet enne amortiseerunud maja lammutamist ja uue ehitust.

Allianss Arhitektide poolt kavandatud üheksakorruselise büroohoone suletud brutopind ulatub 7500m2. Energiatõhusa ja kaasaegse sisekliima süsteemidega varustatud hoone fassaad on kaetud anodeeritud alumiiniumiga ning täiendavat päikesevarjestust pakkuvate perforeeritud alumiiniumlamellidega. Liivalaia tänava poole avanevas fuajees paikneb Heigo Jelle poolt loodud metallskulptuur "Fraktal", mida öisel ajal valgustab Alyona Movko-Mägi videomapping.

Algas Infortari aktsiate märkimine

Algas AS Infortari aktsiate esmane avalik märkimine, füüsilised ja juriidilised isikud Eestis saavad aktsiaid märkida kuni järgmise nädala neljapäevani, 7. detsembrini hinnavahemikus 26-32 eurot aktsia kohta.

Eesti Finantsinspektsioon on kinnitanud Infortari aktsiate esmase avaliku pakkumise prospekti ning ettevõte on esitanud taotluse Nasdaq Tallinn AS-le oma aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas. Eeldatav Infortari aktsia esimene kauplemispäev on 14. detsembril.

Infortari juhatuse liige Ain Hanschmidt:
„Avame portfelli ja soovime koos uute investoritega oma edu kasvatada. Meie energeetikale, laevandusele ja kinnisvarale keskendunud investeeringute portfell on mitmekesine ja piiriülene, end kriisides tõestanud ja omab suurt kasvupotentsiaali. Meie nägemuse kohaselt on Infortar pühendunud ettevõtete tulemuslikule arendamisele – Eesti Gaasist on saanud Soome ja Balti piirkonna suurim erakapitalil energiafirma, Tallinkist Läänemere suurim laevafirma ning kinnisvara valdkonnas oleme piirkonnas üks suurimaid varade omanikke. Oleme ise pikaaegsed ja kogemustega investorid ning soovime uutele investoritele pakkuda dividendikindlust.“

Infortari tegevjuht Martti Talgre:
„Infortaril on hajutatud portfell, tugev bilanss ja tagasihoidlik laenukoormus – meie rahavood on kindlad ja lubavad maksta dividendi. Kaasamise mahu määramisel lähtusime ettevõtte vajadustest ja hinnavahemiku kujundamisel selle atraktiivsusest investoritele. Infortari DNA-s on kasvuvõimaluste otsimine ja kasutamine, kasv on tulnud just rahvusvahelisest laienemisest ja investeeringutest, mille maht ulatub viimastel aastatel veerandi miljardi euroni.“

Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik
„Infortarile kuuluv Eesti Gaas teenib enamuse oma tulust välisturgudelt. Oleme vedanud piirkonnas üleminekut lääne päritolu LNG-le ning võitnud sellega uusi kliente ja turuosa. Müügi kõrval oleme oluliselt kasvatanud oma energeetika infrastruktuuri valdkonda ja omandanud Läti suurima gaasijaotusvõrgu ja ehitanud gaasi punkerlaeva. Taastuvenergeetikas tegutseme aktiivselt kohaliku rohegaasi ja päikeseenergia tootmise ja müügi valdkonnas. Maagaasi näeme kaugemas tulevikus eelkõige taastuvenergia suure toetajana.“

Eesti Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud Infortari aktsiate esmase pakkumise prospekti kohaselt saavad füüsilised ja juriidilised isikud Eestis ning kutselised investorid Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ning Ühendkuningriigis aktsiaid märkida 28. novembrist kl 10.00 kuni 7. detsembrini kl 16.00. Pakkumise käigus emiteeritavate aktsiate arv on vahemikus 1 200 000 kuni 1 980 000 aktsiat. Pakkumise hinnavahemik on 26-32 eurot aktsia kohta. Pakkumise rahaline maht on seega 31,2-63,4 miljonit eurot. Märkimisavaldusi jaepakkumises esitatakse hinnavahemiku kõrgeimal tasemel ehk 32 eurot aktsia kohta.

Investor, kes soovib jaepakkumise raames Infortari aktsiaid märkida, peab pöörduma kontohalduri poole, mis haldab vastava investori Nasdaq CSD SE Eesti filiaali (Nasdaq CSD) väärtpaberikontot ning esitama pakkumisperioodi jooksul märkimiskorralduse aktsiate märkimiseks vastavalt pakkumise tingimustele. Institutsionaalse pakkumise raames peaks investor aktsiate märkimiseks võtma ühendust pakkumise korraldajatega.

Infortari olemasolevad aktsionärid on sõlminud lukustamiskokkulepe, mille kohaselt ei ole aktsiate noteerimisest alates suuraktsionäridel 12 kuu jooksul ja väikeaktsionäridel 6 kuu jooksul lubatud neile kuuluvaid Infortari aktsiaid pakkumise korraldajate nõusolekuta müüa ega muul moel võõrandada.

ASi Infortar aktsiate esmase avaliku pakkumise hinna, tulemuste ning jaotuse avalikustamine toimub 11. detsembril või sellele lähedasel kuupäeval. Infortari aktsiatega kauplemine Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas algab 14. detsembril või sellele lähedasel kuupäeval.

Pakkumise eeldatav ajakava on järgmine:

28. november 2023

Prospekti avalikustamine

28. november 2023 kell 10:00 (Eesti aeg)

Pakkumisperioodi algus

7. detsember 2023 kell 16:00 (Eesti aeg)

Pakkumisperioodi lõpp

11. detsember 2023 või sellele lähedane kuupäev

Pakkumise Hinna ja Pakkumise Aktsiate jaotuse avalikustamine

13. detsember 2023 või sellele lähedane kuupäev

Pakkumise arveldus

14. detsember 2023 või sellele lähedane kuupäev

Noteerimine ja kauplemise algus Nasdaq Tallinna Börsil

ASi Infortari aktsiate esmase avaliku pakkumise korraldajad on LHV ja Swedbank, Infortari õigusnõustaja on Ellex Raidla, pankade õigusnõustaja on Cobalt ning kommunikatsiooni nõustaja on Hamburg ja Partnerid. Pakkumise üksikasjad on toodud prospektis, mis on kättesaadav elektroonilises vormis Infortari veebilehel (https://infortar.ee/et/ipo) ja FI veebilehel www.fi.ee.

Infortar tegutseb viies riigis, ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad on energeetika, laevandus ja kinnisvara. Infortar omab ligi 42 protsendi suurust osalust AS-is Tallink Grupp, 100% osalust AS-is Eesti Gaas ning mitmekülgset ja kaasaegset, ca 100 000 m2 suurust kinnisvaraportfelli. Lisaks kolmele põhitegevusvaldkonnale tegutseb Infortar ka ehituse ja maavarade, trükkimise, taksonduse ja muudes valdkondades. Kokku kuulub Infortari kontserni 104 ettevõtet: 48 kontserni ettevõtet, 5 sidusettevõtet ja 50 sidusettevõtete tütarettevõtet. Arvestamata sidusettevõtteid annab Infortar tööd 1333 inimesele.

Enne investeerimisotsuse tegemist peaksid investorid lugema Prospekti ja selle kokkuvõtet ning vajadusel konsulteerima isikuga, kes on spetsialiseerinud selliste investeeringute nõustamise alal.

Rohkem informatsiooni

Kadri Laanvee

ASi Infortar investorsuhete juht

kadri.laanvee@infortar.ee

https://infortar.ee/et/ipo

----Oluline teadaanne----

Käesolev teade ei ole levitamiseks otse ega kaudselt Ameerika Ühendriikides või muudes riikides või asjaoludel millisel juhul avaldamine, jagamine või edastamine oleks ebaseaduslik või isikutele kelle suhtes on pädevad asutused kohaldanud finantssanktsioone. Käesolev teade on reklaam ning ei ole prospekt Prospektimääruse tähenduses. Enne käesolevas teates viidatud väärtpaberite osas investeerimisotsuse tegemist peaksid investorid lugema Prospekti, et mõista täielikult investeerimisega seonduvaid riske ja hüvesid. Seltsi Aktsiaid pakutakse avalikult üksnes Eestis. Prospekt on kättesaadav FI kodulehel (www.fi.ee) ja Seltsi kodulehel (https://infortar.ee/et/ipo). Prospekti kinnitamist Finantsinspektsiooni poolt ei tuleks käsitleda väärtpaberite heakskiitmisena.

Eesti Gaas alustas päikesejaama ehitust

Soome ja Balti piirkonna suurim erakapitalil energiafirma Eesti Gaas alustas Lätis, Liepaja lähedal Nicas oma esimese, ligikaudu 4 megavati võimsusega päikeseelektrijaama ehitust.

„Jätkame oma energiaportfelli mitmekesistamist ja toome uusi lahendusi ja megavatte turule – lisaks juba Eestis töötavatele päikese- ja rohegaasijaamadele alustame Lätis päikesejaamade ehitust, taastuvast energiast on päike enim prognoositav ja kogukonnas aktsepteeritav,“ märkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Tegemist on kõige päikesepaistelisema kohaga Lätis, seda kinnitab ka koha nimi. Lisaks Nica’le, mida saame vajadusel ka laiendada, oleme Lätis päikesejaamade arendamiseks välja valinud veel kaks asukohta,“ lausus Kaasik.

Ligikaudu 4 megavati suuruse paneelide võimsusega Nica päikeseelektrijaam valmib järgmise aasta kevadel ning hakkab elektrienergiaga varustama Liepaja linna. Jaam katab umbes tuhande majapidamise elektrivajaduse. Päikesejaama investeering ulatub 2,7 miljoni euroni.

Eesti Gaas alustas päikesest elektrienergia tootmist 2019. aastal, mil käivitas koos Pärnu linnale kuuluva ettevõttega endise Rääma prügila alal sel ajal Eesti suurima päikeseparkide kompleksi. Pärnu päikeseenergiajaam koosneb 13 000 paneelist ja selle paneelide võimsus ulatub 4,7 megavatini. Eesti Gaas on rajanud lisaks paarkümmend väiksemat päikesejaama oma klientidele üle Eesti.

Lisaks päikesest elektrienergia tootmisele tegutseb Eesti Gaas taastuvenergeetikas rohegaasi valdkonnas müües Järvamaal Oisu, Tartumaal Ilmatsalu ja Lääne-Virumaal Vinni rohegaasijaamas toodetavat gaasi autokütusena oma CNG tanklates. Rohegaas ehk biometaan on ringmajandust edendav miinusjalajäljega kütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, sõnnikust, virtsast, toidujäätmetest.

Tondil lükati paika kaks viadukti

Tallinnas Tondil kasutati spetsiaalset ehitustehnoloogiat, kus raudtee kõrvale valmis ehitatud viaduktid lükati tungraudade abil paika mööda teflonpatjadega varustatud relsse.

„Kui nii suuri viadukte ehitada oma lõplikus asukohas, siis raudteeliiklus oleks ehituse tõttu suletud mitu kuud. Tondil ehitati viaduktid raudtee mulde kõrvale ja alles siis lükati oma lõplikku asukohta, saime viaduktid paika kahe päevaga, kokku kestis raudteeliikluse katkestus üheksa päeva,“ märkis Infortari gruppi kuuluva inseneri- ja ehitusettevõtte INF Infra OÜ juhatuse liige Robert Sinikas.

„Inseneride poolt välja pakutud lahendus võimaldab tunnelite ja sildade ehitusel aega kokku hoida, raudteel on raudteeliikluse katkestusaja lühendamine kriitilise tähtsusega,“ lausus Sinikas.

Viissada tonni kaaluvad viaduktid liigutati paika kahes osas, varasemalt Eestis nii pikkasid viadukte selliselt paika lükatud ei ole. Tungimistööd teostas Infortari gruppi kuuluv INF Infra OÜ. Sama ettevõte ehitab praegu ka Pärnus Eesti pikimat kaarsilda, kus on plaanis 1200 tonnise kaaluga kaarsilla konstruktsioon kaldal kokku monteerida ja see spetsiaalse tõstetehnikaga jõe kohale lõplikku asukohta viia.

Tallinna Tondi raudteeülesõidu eritasandilise riste ehituse peatöövõtja on Leonhard Weiss OÜ ning tellija on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Kahetasandiline ülesõit valmib järgmise aasta lõpuks, lisaks viaduktile uuendatakse ka ligipääsuteed. Projekti kogumaksumus ulatub 9 miljoni euroni.

Vaata videot Tondi viadukti tungimistöödest https://www.youtube.com/watch?v=INc8Y15kLDE

Pärnu uue silla nurgakivi

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja investeerimisettevõtte Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt panid täna nurgakivi Eesti ühele suurimale taristuobjektile, Pärnu uuele sillale. Uudse ehitustehnoloogiaga kahe aasta pärast suveks valmiv, Eesti pikima avaga sild läheb maksma 26,7 miljonit eurot, koos ühendusteedega ulatub investeering 40 miljoni euroni.

„Pärnu elanikud on aastaid unistanud uuest sillast ja veel aasta tagasi oletasid paljud, et see unistus ei täitu Pärnu jaoks kunagi. Ometigi sai tänavu kevadel Pärnu linnavalitsusel sõlmitud leping Infortar gruppi kuuluvate ettevõtete INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus ning suvega on pilt mõlema kalda ehitustandril kardinaalselt muutunud,“ märkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

„Ilmselt ei kahtle enam mitte keegi, et Pärnu saab uue moodsaima kaarsilla. Kahtlusteks ei jäta ruumi linna hea koostöö ehitajatega ning ehitustegevuse tempo, uue silla sambad on juba vee peal näha ning täna sai paika ka sümboolne silla nurgakivi. Loomulikult eelnes silla ehituslepingule pikk ja keeruline eeltöö detailplaneeringust kuni ehitusprojektideni linnavalitsuse ning silla ehituseks vajaliku rahastuse leidmine Pärnu koalitsiooni poolt, kuhu kuuluvad VL Pärnu Ühendab, Reformierakond ja Isamaa,“ lausus Kosenkranius.

Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti sõnul on uue silla mõju mitmeline – pärnakad saavad senisest lihtsamalt liikuda ja aega kokku hoida, ehitajad uusi tehnoloogilisi võtteid kasutada ja ehitustegevust arendada ning tervikuna saab piirkond ja majandus hoogu juurde.

„Pärnu linn näitab selle projektiga eeskuju, kuidas majanduslanguse tingimustes majandust elavdada – investeeringud taristusse tõstavad piirkonna atraktiivsust ja toovad mitmekordselt tagasi,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Pärnu linnavalitsus ja Infortari gruppi kuuluvad inseneri- ja ehitusettevõtted INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus sõlmisid projekteerimis- ja ehituslepingu käesoleva aasta mais, Pärnu silla ehitus algas juuni lõpus. Tänaseks on vaiatööd Pärnu jõel lõpusirgel ning alanud on sillasammaste ehitus, samuti toimub tehases pealisehituse konstruktsioonide tootmine, mille paigaldamist plaanitakse talvel. Keskmiselt töötab objektil sada inimest.

Pärnu uuest sillast saab Eesti pikima, 140 meetri suuruse sildeavaga sild. Praegu on Eesti pikima sildeavaga sillad Rannu-Jõesuu ja Ihaste sild, mõlema silla pikim sildeava on 90 meetrit. Pärnu uue silla sildeava hakkab pooleteisekordselt ületama praeguseid pikima sildeavaga sildasid. Lisaks saab Pärnu uuest sillast ka Baltikumi ja Soome pikim võrkkaarsild.

Eesti Gaas toob Soome lisalaeva

Eesti Gaas toob Soome gaasitarbimise teenindamiseks Ameerika Ühendriikidest novembriks lisalaeva, ettevõte on valmis tooma Inkoo terminali selleks hooajaks veel täiendavaid tarneid.

„Turg saab Balticconnectori olukorraga hakkama ja Inkoo terminali baasil on võimalik Soome tarbimismaht katta – Ameerikas ja Euroopas gaasi ja tankereid jagub, laevu saab üsna kiiresti juurde tellida ning ka varem on Inkoo terminal toiminud jooksva gaasinõudluse režiimis,“ märkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Viimase nädalaga oleme astunud olulise sammu edasi - Gasgrid on teatanud Balticconnectori võimaliku taaskäivitumise aja ning Inkoo terminal pannud paika terminali kasutamise reeglid selleks talveks. Eesti Gaas omalt poolt on valmis näitama, et suudame olla keerulises olukorras ülesannete kõrgusel ja tarned klientidele tagada,“ lausus Kaasik.

Eesti Gaas on kolmekordistanud sel aastal oma LNG tarneid – möödunud aasta viie laeva asemel toob ettevõte käesoleval aastal piirkonda juba 17-nda laevatäie LNG-d. Üks laevatäis gaasi moodustab umbes neljandiku Eesti aastasest gaasitarbimisest. Kui varem jõudis maagaas Eestisse peamiselt mööda torustikku Venemaalt, siis juba ligi poolteist aastat on see suund kinni ning on toimunud täiemahuline pööre läände. Maagaas tuuakse nüüd veeldatud kujul ehk LNG-na (liquefied natural gas) Soome Inkoo ja Leedu Klaipeda terminalidesse, kus see taasgaasistatakse ja lastakse võrku ehk torustikku. Eesti Gaasi imporditavatel LNG tarnetel on olemas päritolutunnistused, gaas tuleb valdavalt Ameerika Ühendriikidest ja Norrast.

Infortar ja Alexela laiendavad rohegaasi tootmist

Infortar ja Alexela alustasid Järvamaal Oisus ja Tartumaal Ilmatsalus asuvate rohegaasijaamade laiendamist, mille tulemusena saavad jaamad võtta vastu senisest enam toidujäätmeid.

„Astume kohaliku gaasi tootmises järgmise sammu – kui siiani tootsime rohegaasi peamiselt loomasõnnikust, siis nüüd saame toormena varasemast enam kasutada toiduainetööstuse ja muid biolagunevaid jääke. Suures pildis annab see toiduainetööstustele laiemad võimalused ringmajanduses osalemiseks,“ märkis Alexela ja Infortar ühisfirma Eesti Biogaas OÜ tegevjuht Kristjan Stroom. „Rohejaamad pööravad jalajälgi jätmata ning lahendavad korraga mitut valemit – põllumajanduse ja toidutööstuse jäätmete järel järgmine probleem mis ette võtta, võiks olla linnaelanike biojäätmete vastuvõtt ja töötlemine, tehniliselt on jaamad selleks valmis, lisaks eeldab see riiklike regulatsioonide kohandamist, omavalitsuste otsuseid ja logistika korraldamist“.

Kaks aastat tagasi 30 miljoni euro suuruse investeeringu toel avatud kolme rohegaasijaama tootmismaht kasvab peale laiendustöid kolmandiku võrra, suurendades sellega Eesti Biogaasi rolli biometaani suurima tootjana Baltikumis rohepöörde eesmärkide saavutamisel. Laienduse käigus lisandub kääriteid ja tootmisseadmeid. Ehitustöid teostab jaamades EG Ehitus.

Rohegaasi suuremad kliendid on Tartu, Rakvere ja Pärnu linna ühistranspordiettevõtted, rohegaasi saab mootorikütusena osta kõikidest Eesti Gaasi ja Alexela gaasitanklatest üle Eesti. Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kg rohegaasi, millega saab sõita 5000 km. Ühes leibkonnas tekib aasta jooksul 130 kg biojäätmeid, millest toodetud rohegaasiga läbib sõiduauto 200 km.

Rohegaas on puhas ja kvaliteetne mootorikütus, mis sobib kõikidele CNG-sõidukitele. Rohegaasiga töötava mootori sooritus on sama kui bensiinimootoril, kuid see töötab vaiksemalt ja tarbib oluliselt vähem kütust, mille hind on lisaks 2-3 korda soodsam. Rohegaasi kasutusele võiks lisaks ühistranspordile üle viia ka riigisisese reisija- ja kaubaveo. Kohalikule rohegaasile üleminek on täna ainus olemasolev kliimaneutraalne ja konkurentsivõimeline lahendus reisijate- ja kaubaveo sektorites 2030 kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Biogaasi ehk rohegaasi toodetakse peamiselt biolagunevatest jäätmetest, sõnnikust, virtsast, toidujäätmetest. Biogaasi täiendaval töötlemisel ja puhastamisel tekib maagaasiga sarnase kütteväärtusega biometaan ehk rohegaas. Biometaan on kõige puhtam ja tahmavabam kütus, mida on võimalik transpordis kasutada, biometaani põlemisel eraldub vaid süsihappegaasi ja veeauru. Rohegaasijaama käärimisprotsessi jääk ehk digestaat toimetatakse hoidlasse ehk laguuni ja sealt edasi põllule. Digestaat on kvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani.

Eesti Gaas kasvatab tarneid kolm korda

Soome ja Balti suurim erakapitalil energiafirma Eesti Gaas enam kui kolmekordistab sel aastal oma LNG tarneid – möödunud aasta viie laeva asemel toob ettevõte käesoleval aastal piirkonda 16 laevatäit LNG-d.

„Soome ja Balti piirkonna impordist kolmandik liigub Eesti Gaasi kaudu – suured mahud ning otselepingud maailma juhtivate tarnijatega võimaldavad meil klientidele pakkuda kindlaid ja soodsaid tarneid ning kasvatada turuosa,“ märkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Oleme vähem kui aastaga teinud täispöörde lääne päritolu LNG-le, uued tarneteed Norrast ja Ameerika Ühendriikidest on tänaseks end õigustanud ja sisse töötanud, see on andnud piirkonna gaasiturule juurde kindlust ning aidanud ka hinda alla tuua – võrreldes möödunud aasta sügisega on gaasi hind praeguseks kuus korda madalamal tasemel,“ lausus Kaasik.

„Eesti gaasitarbijad võivad olla mureta – Euroopa gaasimahutid on täis ning gaasi jätkub nii praegu kui ka tuleval kütteperioodil. Talve poole tõotab gaasi hind mõnevõrra kerkida, kuid eelolev küttehooaeg saab kõigi eelduste kohaselt olema oluliselt kergem kui eelmine,“ ütles Kaasik.

Eesti Gaasi poolt käesoleval aastal tellitud LNG tarnetest neli on tulnud Leedu Klaipeda ja kaheksa Soome Inkoo terminali. Aasta lõpuni on praegu kokku lepitud veel üks laev Klaipedasse ja kolm Inkoosse. Ettevõtte suuremad tarnepartnerid on rahvusvahelised energiakontsernid Vitol ja Total ning Norra päritolu Equinor. Eesti Gaas oli esimene, kes hakkas kasutama Soome Inkoo terminali.

Läinud sügise tipuhinna tasemelt 2,85 eurot/ m³ on Eesti Gaasi koduklientide hind langenud poolaastaga üle 84 protsendi 0,46 eurole/m3. Suuremad gaasi hinnalangetused toimusid möödunud aasta detsembris ja käesoleva aasta veebruaris, mil Eesti Gaas alandas maagaasi hinda vastavalt 35 ja 50 protsenti.

Pärnu silla ehitavad INF Infra ja EG Ehitus

Pärnu linnavalitsus sõlmis Pärnu uue silla rajamiseks 26,7 miljoni euro suuruse projekteerimis- ja ehituslepingu riigihanke võitnud Infortari gruppi kuuluvate inseneri- ja ehitusettevõtetega INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus.

„Täna on ajalooline hetk. Aastakümneid on räägitud uue silla ehitamisest üle Pärnu jõe ja viimased viis aastat oleme intensiivselt tegelenud mitmetele probleemidele – silla asukoha valik, detailplaneering, ehitushanked, silla rahastus – lahenduste leidmisega,“ märkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

„Mõistame uue silla olulisust ja anname maksimaalse panuse projekti õnnestumiseks. Infortar on laevanduse ja energeetika kõrval tõusnud üheks suurimaks kinnisvara ja maavarade ning kõige kiiremini kasvavaks inseneriehitusettevõteks, oleme kokku pannud väga kogenud meeskonna sildade ja infrastruktuuri objektide rajamiseks,“ lausus Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

„Kasutame uudseid lahendusi ja tehnoloogiaid, mis võimaldavad Pärnu inimestel ja linnal hoida oluliselt kokku aega ja raha ning saada kokkuvõttes sild varem ja taskukohasema hinnaga valmis. Uudne ehitustehnoloogia aitab vähendada ehituse maksumust, valmimisaega ja keskkonnamõju,“ ütles INF Infra OÜ juhatuse liige Robert Sinikas.

INF Infra sai hankel maksimumpunktid: nende pakkumine oli kõige odavam ja ehitusaeg kõige kiirem. INF Infra poolt pakutud hind oli koos käibemaksuga 26 666 665 eurot ja ehitusaeg 22 kuud.

Pärnu uuest sillast saab Eesti pikima, 140 meetri suuruse sildeavaga sild ning ühtlasi Baltikumi ja Soome pikim võrkkaarsild. Silla autorid on Stricto Projekt OÜ insenerid Andreas Papp ja Dmitri Gorbatjuk.

Paldiski LNG terminali kai sai valmis

„Maailmarekord on tehtud ja kevadel antud lubadus täidetud – meile teadaolevalt pole keegi varem mitte kuskil poole aastaga LNG sadamat ehitanud. Täname kõiki enam kui 200 inimest, kes kevadest tänaseni, tuulte ja tormide kiuste on töötanud hingetõmbepausideta,“ märkis Alexela Grupi juhatuse esimees Marti Hääl.

„Kevadel ehitust alustades oli meie soov luua Paldiskisse omalaadne piirkonna energiapatarei, kuid alates juunist jäi meie kanda vaid riigi tellimusel kai ehitada ning see ülesanne on tänaseks täidetud. Enne järgmiste otsuste tegemist tahame olla veendunud, et järgneva kuu jooksul gaasiseadmed kaile paigaldatakse ja gaasi vastuvõtuvõimekus 30. novembriks Paldiskisse tekib,“ lausus Infortari tegevjuht Martti Talgre.

Haalamiskai ehitus oli jagatud kolmeks: esimene ja kõige kiirem oli anda Eleringile kai põhiplatvorm gaasitoru ja elektritoitekaabli merest ülestoomiseks ja gaasitehnoloogia paigaldamiseks. Teine osa oli platvormist idapoole sirutuv nelja paaliga tiib ja kolmas peegelpildis platvormist läänepoole sirutuv nelja paaliga tiib laevaköite kinnitushaakide paigaldamiseks.

Paldiski Pakrineeme sadama haalamiskai platvormi põhimahu andsid Alexela ja Infortar Eleringile gaasitöödeks ennetähtaegselt üle juba augusti lõpus. Platvormi 200m2 laiendus valmis 15. septembril, kümme päeva enne lubatud tähtaega. Paldiski terminali haalamiskai ehituse töövõtja oli Insenerehituse AS, kelle vaiatööde partner AS BMGS, metallitöid teostas Ciest Metal OÜ, montaaźi- ja betoonitöid Rakennus Grupp OÜ ja betooni tarnis AS HC Betoon, geodeesia eest vastutas Geoplanet OÜ.

Liivalaia 9 büroohoone nurgakivitseremoonia

Teisipäeval, 23. augustil pandi Liivalaia tänavas nurgakivi uuele büroohoonele, üheksakorruseline ärimaja valmib Tallinna ühel tuiksoonel juba järgmise aasta kevadel.

„Toome oma investeeringud ehk tütarettevõtted linna pealt ühte majja kokku, ühtlasi kasvatame sellega oluliselt oma kinnisvaraportfelli ja varade väärtust, lisaks saab linn juurde kena hoone. Kinnisvara on laevanduse ja energeetika kõrval meile kolmas oluline valdkond, milles lähiaastatel olulist kasvu näeme, sel nädalal on see meie jaoks juba teine nurgakivi – esmaspäeval alustasime Hiiu terviselinnaku teise etapiga,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Ehituse peatöötja Inf Ehituse juhatuse liige Ahto Aruväli lausus, et tänases äraarvamatus olukorras on õnnestumise eeldus usalduse ja toetuse olemasolu tellija, arhitekti ja ehitaja vahel. „Antud juhul on tegemist veel nõudliku objektiga ja ehitajale paraja väljakutsega eelkõige keeruka asukoha ja krundi väiksuse tõttu – kõik see eeldab head planeerimist, professionaalset tiimi ning suutlikkust olla vajadusel ka paindlik,“ tähendas Aruväli.

Büroohoone arhitekti, Allianss Arhitektide juhatuse esimehe Indrek Tiigi sõnul tuleb kõrghoone minimalistliku vormikeelega ning sellest avanevad head vaated ringiratast kogu Tallinnale. „Hoone on lahendatud head töökeskkonda prioriteediks seades – tööruumid on loodud eeskujuliku loomuliku valguse ligipääsuga ja panoraamvaadetega. Suure muutuse nägime ette Süda tänava lahenduses, kus rajame hoone esise lõigu puiesteena,“ ütles Tiigi.

Tallinna ühel tuiksoonel, Liivalaia 9 asuv üheksakorruselise hoone suletud brutopind ulatub 7500m2. Hoone tuleb energiatõhus ja saab olema varustatud kaasaegse ning tervisliku sisekliima süsteemidega. Fassaad kaetakse anodeeritud alumiiniumiga ning täiendavat päikesevarjestust pakkuvate perforeeritud alumiiniumlamellidega. Hoones hakkab paiknema jalgrataste hoidla soodustamaks tervislikke liikumisviise ja süsinikuneutraalset transporti.

Kivimäe tervisekeskus sai nurgakivi

Esmaspäeval, 22. augustil pandi pidulikult nurgakivi Kivimäe tervisekeskuse hoonele, kus juba järgmise aasta algusest hakkavad tegutsema Kivimäe Perearstikeskus, Haldja Hambaravi ja Vilde Apteek.

Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti sõnul vajab tipphaiglate kõrval ka esmatasandi meditsiin arendamist, senisest paremaid töötingimusi ja keskkonda.

„Kui Infortarile tähendab see sammu edasi Hiiu terviselinnaku arendamisel ja Kivimäe perearstikeskusele kasvamist tervisekeskuseks, siis laiemalt näitab see esmaabiteenuste koondumist kaasaegsetesse tervisekeskustesse,“ märkis Hanschmidt.

Kivimäe Perearstikeskuse juhataja Lembi Põlderi sõnul on neil äärmiselt hea meel, et tänu koostööle Infortariga on Kivimäe perearstikeskusel võimalus laieneda ja pakkuda oma patsientidele veelgi paremat perearstiabi kui varem.

„Täname Nõmme linnaosa toetava suhtumise eest ja kõiki Nõmme elanikke, kelle tervisemuredele oleme saanud lahendust leida. Loodame, et uued ruumid ja laienev keskus annab võimaluse ka meie meeskonda laiendada ning läbi selle kasvab ka patsientide rahulolu ning paraneb kodulähedase perearstiabi kättesaadavus,“ lausus Põlder.

Kivimäe tervisekeskus asub Nõmme ja Kivimäe piiril miljööväärtuslikus Sanatooriumi pargis aadressil Põllu 63. Järgmise aasta alguses valmiva hoone arhitekt on Indrek Suigusaar arhitektuuribüroost Pluss ja ehituse peatöövõtja Infortari ettevõtete gruppi kuuluv INF Ehitus. Kivimäe tervisekeskus on Hiiu terviselinnaku teine hoone, esimene valmis 2016. aastal.

Optimuse ristimine

Rahvusvaheliselt Elengeri nime all tegutsev energiakontsern Eesti Gaas esitles Hollandi laevatehasest Eestisse saabunud piirkonna esimest LNG punkrilaeva ning viis täna läbi traditsioonilise uue laeva ristimistseremoonia – laeva nimeks sai Optimus ja ristiemaks Kaja Kallas.Peaminister Kaja Kallas ütles Vanasadamas toimunud tseremoonial, et LNG on praegu kõige keskkonnasõbralikum laevanduses kasutusel olev kütus. „Rohepööre on Eesti ettevõtetele üks suurimaid väljakutseid ja võimalusi olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Loodan, et varsti on ka merenduses võimalik üle minna süsinikuneutraalsetele kütustele, LNG on sellel teekonnal oluline üleminekulahendus.“„Tegu on esimese sellise punkrilaevaga meie piirkonnas, mis hakkab varustama laevu LNG kütusega,” ütles Eesti Gaasi nõukogu esimees Ain Hanschmidt, kelle kinnitusel aitab laev elutsükli jooksul ära hoida ligi 2 miljoni tonni CO2 emissiooni, vähendab õhu saastatust sadamates ning võimaldab laevafirmadel pakkuda sujuvamat ja vaiksemat reisikogemust.Eesti Gaasi tütarettevõte Elenger Marine on mõne aastaga kasvanud Läänemere regiooni suurimaks LNG tarnijaks merelaevadele, varustades LNG-ga näiteks Tallinki kiirlaeva Megastar ja tulevast aastast ka Tallinki kiirlaeva MyStar ning mitmeid teisi kaubalaevu Tallinna, Helsingi ja Hanko sadamates.Optimuse teeninduspiirkonnaks kujuneb Läänemere Soome lahe piirkond ja selle lähiümbrus. LNG laev on võimeline punkerdama nii avamerel kui sadamates tankereid, kauba-, reisi- ja kruiisilaevasid, selle mahutid ja pumbad võimaldavad tarnida klientidele ühekorraga kuni 6000m3 veeldatud maagaasi kiirusega kuni 1000 m3/tunnis. Ligi saja meetri pikkuse LNG punkrilaeva ehitas Hollandi firma Damen.“Meil on suur rõõm aidata kaasa jätkusuutliku laevanduse võimaluste avardamisele Soome lahe piirkonna laevaomanikele ja -operaatoritele,” märkis Dameni Ida-Euroopa müügijuht Peter Anssems. “Oleme veendunud, et Optimus teenib omanikku eeskujulikult palju aastaid.”Laeval on 6000 m3 veeldatud maagaasi kandevõimet, see kuulub investeerimisettevõttele Infortar ja selle võtab ärilisse kasutusse Elenger Marine. Laeva ehitust aitas finantseerida OP pank ja toetas Euroopa Liidu Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF – Connecting Europe Facility).

Infortar liitub Alexela Paldiski LNG terminaliprojektiga

Kahe eestimaise ettevõtte ühiseesmärk on terminal käivitada ja seeläbi saavutada tarbijate tarnekindlus käesoleva aasta novembriks.

„Paldiski LNG terminal peab meie hinnangul olema avalik terminal ja sellega on oodatud liituma ka teised turuosalised ja investorid. Juhul kui valitsus paneb paika Vene gaasist loobumise tähtaja ja Elering rajab toruühenduse, on erasektor ühisel jõul võimeline lahendama tervikprobleemi ja käivitama terminali juba käesoleva aasta kütteperioodi alguseks,“ lausus Alexela nõukogu esimees Heiti Hääl teatades, et ettevõtte terminaliprojektiga liitub investeerimisettevõte Infortar.

„Eesti ja laiemalt Läänemere piirkond vajab oma konkurentsivõime hoidmiseks ja majanduse arenguks mitmekesiseid ja püsivaid energialahendusi. Kodutarbijad, tööstus, transport ja soojatootmine ootavad uuelt energialt kasutusmugavust, kindlust ja turvalisust – seda kõike uue põlvkonna gaas LNG võimaldab. Eestile tähendaks terminali rajamine lisaks ajaloolist võimalust võtta piirkonnas energiapatarei roll,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Paldiski terminal valmib kahe etapis – esimene etapp hõlmab kai ja Balticconnectoriga ühenduse ehitamist ning ujuvterminali rentimist, teises etapis ehitatakse välja püsiv lahendus ka terminalile. Tänavu sügiseks valmiva terminalitaristu maksumus ulatub 40 miljoni euroni. Läbirääkimised ujuvterminali rentimiseks käivad, lähipäevil lõppeb ehitushange ning esimesed ettemaksud ehitusmaterjalide tarneteks on tehtud. Veel käesoleval kuul algab Pakrineemel merepõhja süvendus ning haalamispaali rajamine.

Alexela ja Infortar teevad koostööd ka Läti ja Soome turuosalistega tagamaks tuleval kütteperioodil energiajulgeoleku kõigis kolmes riigis. Paldiski LNG terminal kataks lisaks Eestile vähemalt 80% ulatuses ära ka Soome gaasivajaduse.Alexela ja Infortar omavad aastatepikkust koostöö kogemust ettevõtete ühisomandis olevas Eesti suurimas biometaani ettevõttes OÜ Eesti Biogaas, mis toodab Lääne-Virumaal Vinnis, Tartumaal Ilmatsalus ja Järvamaal Oisus siinsest toorainest taastuvkütust biometaani ehk rohegaasi. Alexela arendab lisaks Paldiskile LNG terminali Soomes Haminas. Infortaril on tütarettevõtete kaudu piirkonnas üks ulatuslikumaid laevanduse ja LNG kompetentse. Möödunud aastal valmis Infortari tellimusel Eesti esimene LNG gaasitanker „Optimus“.