Infortar kontserni ettevõte INF Infra OÜ ja Rail Baltic Estonia OÜ sõlmisid lepingu Rail Baltica põhitrassi ehitamiseks Kangru-Saku lõigul. Lepingu maht on 67,2 miljonit eurot, lisandub käibemaks ja tööd on planeeritud kestma 40 kuud, kuni 2028. aasta märtsini. Tööde eest tasumine toimub perioodiliselt vastavalt teostatud tööde mahule.

„Suureks väljakutseks on raudteetrassi rajamine läbi Männiku raba. Kuna soovime võimalikult vähe mõjutada looduskeskkonda, plaanime kasutada väga innovatiivseid muldkeha erilahedusi, mida Eestis seni tehtud ei ole. Kavandatavad lahendused on oluliselt keskkonnasõbralikumad kui traditsioonilised muldkeha rajamise tehnoloogiad,” märkis INF Infra juhatuse liige Robert Sinikas.

Rail Baltic Estonia eesmärk on rajada 2030. aastaks kaasaegne ja kiire raudtee, mis ühendab Eesti Läti ja Leedu ülejäänud Euroopaga. Rail Baltica projekt edendab regionaalset koostööd, parandab reisijate- ja kaubaveo võimalusi ning toetab keskkonnasõbralikku ja jätkusuutlikku transpordisüsteemi kogu Baltikumis.

"Tallinna Raamatutrükikoda on üks tuntumaid tegijaid omas valdkonnas. Täna on töötlevas ja eksportivas tööstuses parem toimetada koos ning konsolideerumine on üldine trend, mis aitab nii kodu- kui ka välisturgudel oma positsioone kindlustada," kommenteeris Infortari tegevjuhi asetäitja Priit Tamme.

"Infortari näol saame endale tugeva, trükinduses pikaajalise kogemusega strateegilise investori, kelle kontserni kuuluvate trükikodadega on võimalik leida uusi sünergiaid," märkis Tallinna Raamatutrükikoja juhataja Richard Tomingas.

Infortarile kuulub Eesti ainus rahvusvaheliselt sertifitseeritud turvatrükikoda Vaba Maa, selle plastikkaartide isikustamisele spetsialiseerunud tütarettevõte CardPlus VM ning nendega 2016. aasta augustis liitunud ja valdavalt raamatute trükiturule orienteeritud AS Printon.

Tallinna Raamatutrükikojas trükitakse aastas umbes 5 miljonit trükist, ettevõte annab tööd 104 inimesele, tootmis- ja laopind ulatub 8000 ruutmeetrini.

Täna hommikul hakati transportima 140 meetri pikkust ja ligi 1200 tonni kaaluvat võrkkaarkonstruktsiooni üle Pärnu jõe.

„Tänaseni pole päris selge, kuidas rohkem kui neli tuhat aastat tagasi liigutati Cheopsi püramiidi rajamisel paarist tonnist kuni mõnekümne tonni raskuseid kiviplokke. Küll saavad pärnakad ja huvilised turvalisest kaugusest jälgida, kuidas inseneritarkuse toel enam kui tuhandetonnine teraskonstruktsioon liikuma pannakse ja see ettenähtud kohale jõuab,“ lausus Pärnu abilinnapea Meelis Kukk.

„Teostame läbi aastakümnete ühte keerukamat silla montaaži Baltikumis. Tänasele on eelnenud väga intensiivne ja keerukas, poolteist aastat kestnud inseneritöö,“ märkis Infortari gruppi kuuluva inseneri- ja ehitusettevõtte INF Infra OÜ juhatuse liige Robert Sinikas.

Pärnu jõe kaldal kokku pandud kaarsilla konstruktsiooni 260 meetri pikkuseks transporditeekonnaks oma lõplikku asukohta kasutatakse spetsiaalset eritehnikat. Sild transporditakse iseliikuvate transportööridega pealesõidusilla peale. Edasi võetakse konstruktsioon üle pargastele, millega sõidutatakse silla konstruktsioon jõesammaste kohale, kus sild tungraudade abiga oma lõplikule asukohale langetatakse. Kuna sild kaalub koos lisanduvate konstruktsioonidega transpordil pea 1200 tonni on kesklinna poolset pealesõidusilda tugevdatud kahe ajutise silla sambaga. Kaarsilla konstruktsiooni geomeetria hoidmiseks transportimisel, on kaarsilla konstruktsiooni tugevdatud ajutiste taladega.

Ohutuse tagamiseks on sillakoridori piirkonnas veeliiklus suletud järgmised kuni viis päeva. Ajal, mil jõeliiklus on suletud, ei pääse töötsooni ükski veesõiduk ega ujuja. Suletav ala tähistatakse mõlemalt poolt kollaste poidega ja ligipääsu turvavad valvesõidukid. Poidest seespool on üle jõe tõmmatud terastrossid ja nende vahel sõita või ujuda on ohtlik. Jõe Rääma poolsel kaldal muudetakse jalakäijate ja kergliiklejate liikumisteekonda. Jälgida tuleks ajutisi liikluskorraldusvahendeid.

Tööd sõltuvad tuule suunast ja kiirusest. Lõplikku asukohta saab sild paigaldatud kolmapäeva õhtuks. Suure tuulega tööd teha ei saa ja pole välistatud, et planeeritud kolme päeva asemel läheb kauem aega, sest vahepeal tuleb tööd katkestada.

INF Infra on varem sarnast tööd teostanud Tallinnas Tondi ülesõidu ehitusel, kus raudtee kõrvale valmis ehitatud kaks 500 tonnise kaaluga viadukti liigutati väga lühikeses ajaaknas oma lõplikku asukohta. Inseneride poolt välja pakutud lahendus võimaldab tunnelite ja sildade ehitusel aega kokku hoida, raudteel on raudteeliikluse katkestusaja lühendamine kriitilise tähtsusega.

Pärnu linnavalitsus ja Infortari gruppi kuuluvad inseneri- ja ehitusettevõtted INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus sõlmisid Pärnu uue silla projekteerimis- ja ehituslepingu möödunud aasta mais. Tänaseks on valminud sillasambad ja pealisehituse konstruktsioonid ning enamus maapealsetest rajatistest. Keskmiselt töötab objektil sada inimest, projektiga on seotud üle kuuesaja inimese ja 80 alltöövõtu ettevõtte. Sild on plaanis avada suve alguseks, 21. juunil 2025.

Pärnu uuest sillast saab Eesti pikima, 140 meetri suuruse sildeavaga sild. Praegu on Eesti pikima sildeavaga sillad Rannu-Jõesuu ja Ihaste sild, mõlema silla pikim sildeava on 90 meetrit. Pärnu uue silla sildeava hakkab pooleteisekordselt ületama praeguseid pikima sildeavaga sildasid. Lisaks saab Pärnu uuest sillast ka Baltikumi ja Soome pikim võrkkaarsild.

INF Ehituse poolt rajatud Infortari peahoonet aadressil Liivalaia 9 tunnustati BREEAM In-Use sertifikaadiga tasemel EXCELLENT. BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Method) on rahvusvaheline sertifitseerimissüsteem, mida kasutatakse hoonete ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku vastutustundlikkuse hindamiseks.

Infortari ehitusdirektori Jaanus Sula arvates eeldavad inimesed tihtipeale, et kõik uued ehitised on automaatselt jätkusuutlikud ning kvaliteetsed. „Reaalsuses tuleb selliste kriteeriumide saavutamise nimel teha palju pingutusi nii projekteerija, ehitaja kui ka tellija poolt. Eesti ühe suurima kinnisvarainvestorina käib Infortar ajaga kaasas, lähtudes oma kestlikkusaruandes välja toodud põhimõtetest“, sõnas Sula.

Infortari poolt Tallinki aktsionäridele tehtud avaliku ja vabatahtliku ülevõtmispakkumise võttis vastu 21,71 protsenti Tallinki aktsionäridest. Infortar investeerib Tallinki aktsiate ostmiseks 88,8 miljonit eurot ja suurendab oma osalust Tallinkis 68,47 protsendini, Tallink jääb börsile.

“Pakkumist tehes arvasime, et see võiks olla atraktiivne neile, kes soovivad piirkonnast väljuda – eeldused pidasid paika ja osutusid tõeseks. Enamik Tallinki 30 000 aktsionäridest otsustas jätkata ja mõtlevad järelikult samamoodi nagu Infortar,” märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

„Infortar usub Tallinki ärimudelisse – nende juhtkond ja kogu kollektiiv on teinud head tööd ning viinud ettevõtte edukalt läbi erinevate kriiside. Covidiga seonduvad raskused on suudetud seljatada ning äritegevus normaliseerunud. Lisaks 2023. aasta rekordilistele kasuminumbritele on Tallink vähendanud oluliselt oma laenukoormust ning kindlustanud tugeva finantspositsiooni,“ lausus Hanschmidt.

„Tallink on ja jääb ka edaspidi börsile – sarnaselt enamike teiste Eesti börsifirmadega – vähemusosalusega. Eestis on tekkinud tugev investorkogukond ja nii Infortar kui Tallink on avaliku ettevõttena börsist palju võitnud,“ sõnas Hanschmidt.

Infortar esitas juuli alguses Tallinki aktsionäridele avaliku ja vabatahtliku ülevõtmispakkumise. Pakkumise raames otsustasid aktsionärid müüa Infortarile kokku 161 395 930 aktsiat, mis moodustab 21,67 kõikidest aktsiatest. Infortar rahastab tehingut oma likviidsetest vahenditest, pakkumises osalenud aktsionäridele tasutakse ostuhind käesoleva aasta 9. augustil. Tallinki tegevus- ja finantsnäitajad konsolideeritakse ning kajastuvad Infortari järgmise kvartali tulemustes.

Antud avaliku ülevõtmispakkumisega viib Infortar ellu oma esmase avaliku pakkumise ja noteerimise prospektis kirjeldatud strateegiat, mille järgi on merelaevanduse ärisegmendis grupi strateegiaks osaluse suurendamine Tallinkis juhul, kui Tallinki aktsia börsihind on soodne ja regulatiivsed nõuded seda võimaldavad.

Finantsinspektsioon kooskõlastas Infortari taotluse Tallinki aktsionäridele avaliku ja vabatahtliku ülevõtmispakkumise korraldamiseks. Ülevõtmispakkumine hinnaga 0,55 eurot aktsia eest on vabatahtlik – aktsionäridel ei ole kohustust, vaid võimalus valida, kas võtta pakkumine vastu või mitte.

Pakkumine kehtib 5. augustini kell 16.00, selle vastuvõtmiseks tuleb pöörduda oma kontohaldurpanga poole ja esitada korraldus pakkumise vastuvõtmiseks. Arveldus korraldatakse Eesti Väärtpaberite Keskregistri vahendusel.

Lähtuvalt pakkumisprotsessi ajakavast saavad kõik aktsionärid dividendid eelmise aasta eest 6 senti aktsia kohta hoolimata sellest, kas nad plaanivad või ei plaani oma müügiõigust kasutada. Pakutav hind on lähedane Tallinki aktsia viimase kolme aasta keskmise hinnaga, mis on 0,61 eurot aktsia eest. Aasta tagasi, 2023. aasta juunis oli Tallinki aktsia hind 0,56 eurot aktsia eest. „Infortar usub Tallinki finants- ja turupositsiooni ning plaanib ettevõtet hoida avaliku börsifirmana. Juhul, kui Tallinkil peaks olema aktsionäre, kes meie piirkonna majanduslikes väljavaadetes kahtlevad, siis antud pakkumine loob turule likviidsuse ja võimaldab neil väljumist kaaluda,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Eesti Gaas avas 27. juunil Liepaja lähedal Nicas oma esimese, ligikaudu 4 megavatise päikeseelektrijaama.

„Gaas on taastuvenergia partner ja Läti meie jaoks oluline turg. Meie eesmärk on oma energiaportfelli mitmekesistada ning tuua uusi megavatte turule – hindame regulaarselt erinevaid projekte ja suundi taastuvenergia vallas, mida lähiaastatel arendada ning näeme potentsiaali päikese- ja tuuleenergias ning biometaani tootmises,“ märkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Iga uus taastuvenergia projekt toob Lätit lähemale stabiilsetele ja taskukohastele energiahindadele nii elanike kui ettevõtete jaoks, loob töökohti ning soodustab majanduse arengut. Energiatootmise hajutatud portfell, mis hõlmab päikest, tuult, biogaasi, tulevikus ka vesinikku ja muid allikaid, võimaldab tugevdada riigi sõltumatust välismõjudest,“ ütles Läti kliima- ja energiaminister Kaspars Melnis.

Nica on üks päikeselisemaid piirkondi Lätis ning jaama pindala on 5,3 hektarit. Ligi 7000 paneeliga päikesepark hakkab tootma 4,5 GWh energiat aastas. Päikeseelektrijaam ehitati koostöös SIA "OMS"-ga, kes on üks suuremaid elektripaigaldiste ehitajaid Kurzeme piirkonnas. Päikeseelektrijaam valmis turupõhiselt, ilma riigi toetusteta, Eesti Gaas investeeris ehitusse 2,5 miljonit eurot.

Eesti Gaas alustas päikeseenergia tootmist 2019. aastal, mil käivitas koos Pärnu linnale kuuluva ettevõttega endise Rääma prügila alal toona Eesti suurima päikeseparkide kompleksi. Pärnu päikeseenergiajaam koosneb 13 000 paneelist ja selle paneelide võimsus ulatub 4,7 megavatini. Eesti Gaas on rajanud lisaks paarkümmend väiksemat päikesejaama oma klientidele üle Eesti.

Lisaks päikesest elektrienergia tootmisele tegutseb Eesti Gaas taastuvenergeetikas rohegaasi valdkonnas müües Järvamaal Oisu, Tartumaal Ilmatsalu ja Lääne-Virumaal Vinni rohegaasijaamas toodetavat gaasi autokütusena oma CNG tanklates. Rohegaas ehk biometaan on ringmajandust edendav miinusjalajäljega kütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, sõnnikust, virtsast, toidujäätmetest.

Eesti Gaas on Soome ja Balti piirkonna suurim erakapitalil energiafirma, kontserni tuludest 80 protsenti tuleb välisturgudelt. Lisaks Eestile tegutseb ettevõte Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas, välisturgudel kannab Eesti Gaas nime Elenger.

Tallinna Loomaaias sai valmis Infortari tütarettevõtete EG Ehituse ja INF Ehituse poolt rajatud Tiigriorg, kus 2,5 hektari suurusel maa-alal paikneb looduslik suurte puude ja veesilmadega keskkond ning uudsete õhus kulgevate käigutunnelitega ekspositsioon.

“Tiigrioru valmimist on loomaaia külastajad oodanud juba pikka aega. Nüüd oleme jõudnud ehitusega lõpusirgele ning valminud on esimene väliekspositsioon, milles on omavahel tervikuks seotud loomadele loodud parimad heaolu tingimused ning võimalikult looduslik elukeskkond. Tiigriorgust on kujundatud külastajatele positiivseid emotsioone esilekutsuv piirkond, kus õppida tundma amuuri tiigrit, kui ohustatud liiki ning veeta meeldivalt aega pere seltsis. Nagu kogu loomaaedki, on Tiigriorg pidevas arengus, et muutuda nii loomadele kui ka külastajatele veelgi paremaks,” tundis loomaaia direktor Kaupo Heinma vastvalminud objektist rõõmu.

Tiigreid on uues keskkonnas lootust nägema hakata alates juuli keskpaigast. Pärast pikki reise Euroopa loomaaedades naases juuni alguses koju armastatud amuuri tiiger Pootsman koos oma kaaslase Danutaga. Eelmisel nädalal saabus Tallink Megastari pardal Helsingi Korkeasaari loomaaiast 2022. aastal sündinud emane amuuri tiiger Ohana. Ohana partneriks on oodata Šotimaalt Highland Wildlife Park`ist kolmeaastast isast amuuri tiigrit Aleksanderit.

Tiigriorus saavad uue elupaiga mitmed teisedki Kaug-Ida loomaliigid: amuuri leopard, punahunt, õnnekurg, must-toonekurg, habekakk ja händkakk. Kõik liigid asuvad elama oma loodusliku elupaigaga sarnases keskkonnas. Praegu elab looduses umbes 500 amuuri tiigrit.

Infortar esitas Finantsinspektsioonile taotluse Tallinki aktsionäridele avaliku ja vabatahtliku ülevõtmispakkumise korraldamise kooskõlastamiseks, kavatsuse kohaselt jääb Tallink endiselt börsile.

„Eesti majandus on juba üheksandat kvartalit languses, riigi reiting varasemast ühe astme võrra madalam ja geopoliitiline risk püsib endiselt kõrge. Juhul, kui Tallinkil peaks olema aktsionäre, kes meie piirkonna majanduslikes väljavaadetes kahtlevad, siis antud pakkumine loob turule likviidsuse ja võimaldab neil väljumist kaaluda,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

„Infortar usub Tallinki finants- ja turupositsiooni ning plaanib ettevõtet hoida avaliku börsifirmana, kuid tuleb arvestada, et näiteks suuremate rahvusvaheliste investorite vaates on ettevõtte aktsia likviidsus ja turusügavus piiratud – Tallinki aktsia viimase aasta keskmise päeva käive ulatub 175 000 euroni,“ lausus Hanschmidt.

Tegemist on vabatahtliku ülevõtmispakkumisega – aktsionäridel ei ole kohustust, vaid võimalus valida, kas võtta pakkumine vastu või mitte. Infortar käsitleb aktsionäre võrdselt ning avalik pakkumine kehtib kõikidele Tallinki aktsionäridele.

Infortaril on kavatsus pakkumisega alustada alates käesoleva aasta juuli algusest peale Finantsinspektsiooni kooskõlastust, pakkumine kehtiks 35 päeva. Infortar plaanib pakkuda Tallinki aktsionäridele 0,55 eurot aktsia eest. Lähtuvalt kogu pakkumisprotsessi ajakavast saaksid kõik aktsionärid ka dividendid eelmise aasta eest 6 senti aktsia kohta hoolimata sellest, kas nad plaanivad või ei plaani oma müügiõigust kasutada. Pakutav hind on lähedane Tallinki aktsia viimase kolme aasta keskmise hinnaga, mis on 0,61 eurot aktsia eest. Aasta tagasi, 2023. aasta juunis oli Tallinki aktsia hind 0,56 eurot aktsia eest.

Pakkumise vastuvõtmiseks tuleb Tallinki aktsionäril pöörduda oma kontohaldurpanga poole ja esitada korraldus pakkumise vastuvõtmiseks. Arveldus korraldatakse Eesti Väärtpaberite Keskregistri vahendusel. Infortaril on tehingu teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olemas.

Antud avaliku ülevõtmispakkumisega viib Infortar ellu oma esmase avaliku pakkumise ja noteerimise prospektis kirjeldatud strateegiat, mille järgi on merelaevanduse ärisegmendis grupi strateegiaks osaluse suurendamine Tallinkis juhul, kui Tallinki aktsia börsihind on soodne ja regulatiivsed nõuded seda võimaldavad.

5. juuni pärastlõunal sai pidulikult läbi lõigatud lint ja kuulutatud ametlikult avatuks Infortari kontserni peakontor aadressil Liivalaia 9 ning töötajate toitlustamiseks mõeldud Kohvik 9. Kauni maja arhitekt oli Indrek Tiigi, sisearhitekt Ahti Peetersoo, fuajees oleva skulptuuri autor Heigo Jelle. Hoone ehitas INF Ehitus.

Puuluubi liikmete Ramo Tederi ja Marko Veissoni poolt hoitud avamislinti lõikavad arhitekt Indrek Tiigi, Infortari juhatuse liikmed Eve Pant ja Ain Hanschmidt ning nõukogu esimees Enn Pant. Foto: Ardo Kaljuvee

20. mail toimus Infortari aktsionäride üldkoosolek esmakordselt avaliku ettevõttena. Tallink SPA & Conference Hotelli konverentsikeskuses toimunud koosolekule oli registreerunud 52 aktsionäri, kes omasid ühekokku 18 685 543 häält, seega esindatud oli tervelt 88,28% Infortari aktsiakapitalist. Koosolekul kinnitati 2023. aasta majandusaasta aruanne ning juhatuse poolt esitatud kasumi jaotamise ettepanek, mille kohaselt makstakse aktsionäridele dividende 3 eurot aktsia kohta. Väljamaksed toimuvad kahes osas, 12. juunil ning 12. detsembril 2024. Ühtlasi pikendati nõukogu liikme Toivo Ninnase volitusi järgnevaks viieks aastaks ja kiideti heaks nõukogu liikmetele suunatud optsiooniprogrammid. Ettevõtte audiitorkontrollina jätkab KPMG Baltics.

Täna omandas Infortar täiendavad 26 030 390 Tallink Grupi aktsiat, mis moodustab 3,5% kõigist Tallinki aktsiatest.

„Usume Tallinki kui tugeva finants- ja turupositsiooniga ning madala laenukoormusega börsifirmasse, mistõttu oleme viimastel aastatel oma osalust järjekindlalt suurendanud. Tallink on kriisides karastunud ettevõte, mis näitab täna viimaste aastate parimaid tulemusi. Vaatame seda kui pikaajalist, riske maandavat investeeringut,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Tehingujärgselt kuulub Infortarile 46,8% Tallinki aktsiatest.

51% Halinga OÜ-st kuulub nüüdsest Infortarile ning ettevõte jätkab tegevust kontserni liikmena.

„Infortarile tähendab antud tehing sisenemist uude tegevusvaldkonda. Samas tuleb arvestada, et kaasaegne põllumajandus on oluliselt laiem põllu harimisest ja piima tootmisest, see hõlmab valdkondi, milles omame varasemat kogemust nagu ringmajandus ja taastuvenergeetika,“ märkis Infortari tegevjuht Martti Talgre.

Pärnumaal asuv Halinga OÜ on Eesti üks suurim piimatootja ja piirkonna oluline tööandja, kus töötab üle 70 inimese. Halinga lüpsikarja ja noorloomade arv ulatub üle 3000 ning haritava maa suurus 3700 hektarini.

Eesti Golfi Liit ja Infortar sõlmisid koostöölepingu, mille raames Infortarist saab Eesti Golfi Liidu suursponsor ja Eesti löögimängu meistrivõistluste nimisponsor. Viimase tiitliga kaasnevad medalile tulnud mängijatele esmakordselt ka rahalised auhinnad ning lisaks saavad turniiri parim meesamatöör ja pro mängija õiguse osaleda augustis Challenge Touri etapil Soomes, Vierumäkil.

"Infortar on kasvanud Eesti üheks suurimaks ettevõtteks, ühes sellega on suurenenud ka meie vastutus ning soov laiemalt panustada. Oleme investeerimisettevõte, koostööd Eesti Golfi Liiduga võib võtta ka investeeringuna - usume Eesti golfi arengusse ning näeme lähiajal võimalust astuda järgmine samm saavutusspordi ja medalite suunas. Muidugi on golf meile ka emotsionaalselt oluline, paljud Infortari gruppi kuuluvate ettevõtete töötajad mängivad ise golfi," märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Eesti Golfi Liidu peasekretäri Kristo Raudam sõnul on tal heameel, et Eesti Golfi Liidu toetajate sekka on jõudnud oma valdkonna tugevaimad ettevõtted. „Erasektori roll ala igapäevasel arendamisel on aina tähtsam ning heameel on näha, et erasektor on hoolimata keerulistest aegadest nõus aina enam panustama Eesti golfi arengusse.“

Infortari tegevjuhi Martti Talgre sõnul on kätte jõudnud Eesti golfi 30 aastase ajaloo parimad ajad. "Meil on palju talendikaid tüdrukuid ja poisse. Kui tublid eesti ettevõtjad panevad õla alla, kuuleme neist veel nii mõndagi ja seda ka maailma tasemel,” lausus Talgre.

Infortar panustab pidevalt ja vastutustundlikult ühiskonda. Pikaajalistele partnersuhetele orienteeritud sponsorlusstrateegia hõlmab võrdsetes osades haridust, kultuuri, keskkonnahoidu ning sporti. Eesti Tennise Liidu ja Eesti Golfi Liidu suurtoetajana hindab Infortar professionaalsust, pühendumist ja kvaliteeti.

Energeetika, laevanduse ja kinnisvara valdkonna kõrval siseneb Infortar esmakordselt põllumajanduse valdkonda omandades enamusosaluse Eesti ühes suuremas piimandusettevõttes Pärnumaal Halingal.

„Eesti laiuskraadil tasub piima toota ja Eesti piimafarmid on piirkondlikult konkurentsivõimelised. Halinga oma kolme farmi ja enam kui 3700 hektari haritava maaga on neist üks suurim ja kaasaegsem,“ märkis Infortari tegevjuht Martti Talgre.

„Investeeringud põllumajandusse sobituvad Infortari portfelli – tegemist on kapitaliintensiivse ja kõrgete sisenemisbarjääridega valdkonnaga. Meil huvi investeerida ja plaane jagub, kuid antud tehingut ja plaane saame täpsemalt kommenteerida peale Konkurentsiameti kooskõlastusi ja tehingu jõustumist,“ tähendas Talgre.

Halinga juhataja Raul Peetsoni sõnul elame me paigas, kus aegade algusest peale on suudetud end ise ära toita. „Tänane piimatootmine ja maaharimine tugineb kõigi nende kogemustele, kes seda on teinud enne meid. Ja see kogemus räägib meile, et kõige suurem väärtus, mida peab toitu tootes hoidma on meie maa. See teadmine ja sellest kinnipidamine on lubanud meie Halinga piimatootmisel tõusta Euroopa tippu ja majandada nii, et suudame toota nii enda toiduks ja jääb üle ka teistele,“ märkis Peetson.

„Usume Halingas, et suurtootmine ei ole ainult piimatonnid vaid maksimaalne keskkonnahoid ning meie päevakangelaste – lehmade heaolu ning meie inimeste rahulolu ja kindlustunne tuleviku osas. Areng farminduses ei lõppe kunagi ja nii ka meie näeme, et siit tuleb minna edasi. Edasi puhtama keskkonna poole, edasi veelgi targema ja loodussäästlikuma tootmismudeli poole. Edasi veelgi kõrgemate tippude poole Euroopas – maailmas. Ja seda nii, et meil on tulevikule edasi anda peale tarkuse ka puhas ja parem keskkond. Et püsiks tootmine, aga eelkõige püsiks ja areneks elu maal,“ lausus Peetson.

Infortari tütarühing sõlmis investeerimislepingu ja osanike lepingu eesmärgiga omandada 51% suurune osalus OÜ-s Halinga. Tehingu lõpuleviimise eeldusena näevad lepingud ette vajalike kooskõlastuste saamist Konkurentsiametilt ja täiendavate toimingute läbiviimist. Muuhulgas sõltub tehingu lõplik hind veel täpsustamist vajavatest parameetritest ning selgub tehingu lõpuleviimise kuupäeval.

Halinga OÜ on Eesti üks suurim piimatootja ja piirkonna oluline tööandja, kus töötab üle 70 inimese. Halinga lüpsikarja ja noorloomade arv ulatub üle 3000 ning haritava maa suurus 3700 hektarini. Pärast tehingu jõustumist jätkab OÜ Halinga senist tegevust Infortari kontserni liikmena.

Infortari varad näitasid eelmisel aastal märkimisväärset kasvu, jõudes 1,46 miljardi euroni. Selle saavutuse valguses on ettevõte juhatus otsustanud pakkuda oma aktsionäridele 2023. aasta majandustulemuste eest ühe aktsia kohta 3 euro suurust dividendi. Selline dividendimakse viitab ligikaudu 11-protsendilisele dividenditootlusele, mis on tänavu Tallinna börsi kõrgeim.

Ettevõtte juhtkond rõhutas rekordilisi majandustulemusi kui võimalust jätkata suurtesse projektidesse investeerimist ning tegi ettepaneku maksta rohkem kui 5200 aktsionärile Tallinna börsi ajaloo suurima dividendisumma. Dividendid on plaanis välja maksta kahes jaos: juunis ja detsembris 2024.

Eelmisel majandusaastal ulatus ettevõtte puhaskasum 293,8 miljonit euroni, võrreldes 96,1 miljoni euroga aasta varem. Juhatuse esimees Ain Hanschmidt kommenteeris, et ettevõtte kõik kolm tegevusvaldkonda saavutasid erakordseid tulemusi. Kasumisse andis märkimisväärse panuse Läti gaasi jaotusvõrgu Gaso omandamine ja kinnisvara ümberhindlus. Ärikasum kasvas eelneva majandusaastaga võrreldes, ulatudes 123,6 miljoni euroni.

Ettevõtte müügitulu suurenes aasta varasemaga võrreldes 30,9 miljoni euro võrra, saavutades 1,08 miljardit eurot. Sellele aitas kaasa eelkõige gaasimüügi turuosa suurenemine piirkonnas 25 protsendini. Lisaks suurendas Infortar oma osalust laevandusettevõttes Tallink Grupp, mis nüüdseks moodustab 42,33 protsenti.

Infortar plaanib maksta dividende kokku 20 221 239 aktsia pealt, mis teeb dividendimaksete kogusummaks ligikaudu 61 miljonit eurot.

Balti-Soome piirkonna suurim erakapitalil energiafirma Eesti Gaas langetab veebruaris kodukliendi paindliku paketi hinda võrreldes jaanuariga kakskümmend ning märtsis veel täiendavalt seitse protsenti – uus hind on märtsis 0,46 eurot/m³ koos käibemaksuga.

„Maagaasi hind on keset talve langenud suvisele tasemele, külmadest ilmadest hoolimata on gaasi hind aasta alguses poole väiksemaks sulanud,“ lausus Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Kui eelmisel küttehooajal vedas energiahindu üles gaas, siis nüüd on rollid vahetunud ja keskseks teemaks kujunenud elektrienergia tarnekindlus ja hind. Gaas on aidanud sel talvel meie energianõudlust katta ja pakase üle elada, maagaasi panuseta poleks see olnud võimalik,“ tähendas Kaasik.

Maagaas tuuakse valdavalt Ameerika Ühendriikidest ja Norrast veeldatud kujul ehk LNG-na Soome Inkoo ja Leedu Klaipeda terminalidesse. Eesti Gaas tõi möödunud aastal piirkonda 18 laevatäit LNG-d. Üks laevatäis gaasi moodustab umbes neljandiku Eesti aastasest gaasitarbimisest.

Viiel turul – Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas – tegutsev Eesti Gaas kasvas möödunud aastal Soome ja Balti piirkonna suurimaks erakapitalil energiafirmaks. Eesti Gaas pakub klientidele maagaasi nii torugaasi, surumaagaasi (CNG) kui veeldatud maagaasi (LNG) kujul ning haldab Eesti ja Läti suurimat gaasivõrku. Ettevõte tegeleb aktiivselt rahvusvahelise energiakaubandusega ning arendab taastuvenergiaportfelli päikeseenergia ja rohegaasi (biometaani) tootmise ja müügi näol. Välisturgudel kannab Eesti Gaas nime Elenger.

Värske tiitli laureaat, Infortari üks asutajatest ja suuromanikest Ain Hanschmidt nimetas intervjuus Äripäevale lõppevat aastat kogu oma karjääri üheks põnevaimaks, vaat et aegade parimaks aastaks: “Infortar tegi aegade suurima kasumi – 270 miljonit eurot üheksa kuu jooksul. Ostsime ka Läti infrastruktuuriettevõtte Gaso ja läksime börsile. Kolm suurt asja. Nagu öeldakse – kübaratrikk!”

Äripäev meenutab, et Infortari omanduses Eesti Gaas ostis 120 miljoni euro eest Läti maagaasi jaotusvõrgu omaniku Gaso. Läti gaasivõrk on oma ligi 400 000 tarbijaga Eesti omast pea neli korda suurem. See oli Eesti ettevõtete viimaste aastate suurim investeering piiride taha. Tasub tähele panna, et iga kolmanda gaasimolekuli, mis müüakse Soome-Balti turul, toob siia piirkonda Eesti Gaas.

Lisaks võttis Infortar keerulisel ajal riski ning tuli detsembris edukalt börsile. Aktsiate esmaemissiooni märkisid investorid 1,3 kordselt täis. Kokku kaasas ettevõte 41,4 miljonit eurot. Infortari aktsiate esmasel avalikul pakkumisel osales kokku ligi 5500 jaeinvestorit Eestist ja kutselist investorit Euroopast.

AS Infortar omandas detsembrikuus 1 683 016 Tallinki aktsiat, tehingute väärtus oli ligi 952 000 eurot. Sellega suurenes Infortari osalus AS-is Tallink Grupp 297 572 752 aktsiani, mis esindab 40,02 protsenti seltsi hääleõiguslikest aktsiatest.

Nasdaq teatab, et täna algas Balti börside põhinimekirjas kauplemine Eesti suurima investeeringute valdusettevõtte Infortar aktsiatega (kauplemistähis: INF1T). Ametlikult on aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Infortari aktsiate kauplemisele võtmine on jätk ettevõtte poolt läbi viidud aktsiate esmasele avalikule pakkumisele (IPO), mille käigus kaasati Eesti investoritelt 35,36 miljonit eurot. Aktsiaid märkis kokku 5517 investorit ja pakkumine märgiti 1,3-kordselt üle.

„Olen seda mitu korda öelnud ja ütlen seda veel: avalikuks ettevõtteks saamine nõuab julgust. Börsile pürgiv ettevõte ei pea ootama ideaalsete turutingimuste saabumist, vaid vajab selget ambitsiooni ja vankumatut usku oma loosse. Sellest lähtuvalt on mul eriti hea meel näha, et Infortar – üks Eesti suuremaid ettevõtteid ja nüüd turuväärtuselt Tallinna börsil TOP3 hulka kuuluv ettevõte – viis läbi eduka IPO ja on tänasest avalik ettevõte. Infortar on esimene Balti börsil noteeritud investeerimisettevõte, andes seeläbi investoritele lisavõimaluse oma portfelli mitmekesistamiseks,“ ütles Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots.

„Börsile minek annab hoogu meie rahvusvahelisele laienemisele ja aitab kaasata täiendavat kapitali. Infortar on ainüksi IPO korraldamisest võitnud – meie ettevõtte kvaliteet on jõudnud järgmisele tasemele ja tuntus kasvanud. Infortar on kasvule keskendunud ettevõte – otsime uusi investeerimisvõimalusi ja soovime investorite vara väärtust suurendada,“ ütles Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Eesti suurim investeerimisettevõte Infortar kolis täna oma grupi tütarettevõtted Tallinna tuiksoonel Liivalaia tänavas valminud uude büroohoonesse.

„Infortar on kasvanud Eesti üheks suurimaks ettevõtteks, suur organisatsioon eeldab ka korralikku infrastruktuuri ja moodsaid töötingimusi. Meie gruppi kuulub üle saja tütar- ja sidusettevõtte, päris kõik ei mahu ka uude majja,“ märkis Infortari tegevjuht Martti Talgre.

„Energeetika ja laevanduse kõrval on kinnisvara meile kolmas oluline valdkond – Liivalaia büroohoone on meie enda grupi arendus- ja ehitusprojekt, oleme kasvanud varade mahult üheks suurimaks kinnisvaraomanikuks Eestis,“ lausus Talgre.

Aadressil Liivalaia 9 asuvasse büroohoonesse kolivad Infortar grupi tütar- ja sidusettevõtted, teiste seas ka hoone ehitaja INF Ehitus. Neljal korrusel paikneb piirkonna suurima erakapitalil energiafirma Eesti Gaas peakontor. Eesti Gaas on asunud samal aadressil ka mitu aastakümmet enne amortiseerunud maja lammutamist ja uue ehitust.

Allianss Arhitektide poolt kavandatud üheksakorruselise büroohoone suletud brutopind ulatub 7500m2. Energiatõhusa ja kaasaegse sisekliima süsteemidega varustatud hoone fassaad on kaetud anodeeritud alumiiniumiga ning täiendavat päikesevarjestust pakkuvate perforeeritud alumiiniumlamellidega. Liivalaia tänava poole avanevas fuajees paikneb Heigo Jelle poolt loodud metallskulptuur "Fraktal", mida öisel ajal valgustab Alyona Movko-Mägi videomapping.

Soome ja Balti piirkonna suurim erakapitalil energiafirma Eesti Gaas alustas Lätis, Liepaja lähedal Nicas oma esimese, ligikaudu 4 megavati võimsusega päikeseelektrijaama ehitust.

„Jätkame oma energiaportfelli mitmekesistamist ja toome uusi lahendusi ja megavatte turule – lisaks juba Eestis töötavatele päikese- ja rohegaasijaamadele alustame Lätis päikesejaamade ehitust, taastuvast energiast on päike enim prognoositav ja kogukonnas aktsepteeritav,“ märkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Tegemist on kõige päikesepaistelisema kohaga Lätis, seda kinnitab ka koha nimi. Lisaks Nica’le, mida saame vajadusel ka laiendada, oleme Lätis päikesejaamade arendamiseks välja valinud veel kaks asukohta,“ lausus Kaasik.

Ligikaudu 4 megavati suuruse paneelide võimsusega Nica päikeseelektrijaam valmib järgmise aasta kevadel ning hakkab elektrienergiaga varustama Liepaja linna. Jaam katab umbes tuhande majapidamise elektrivajaduse. Päikesejaama investeering ulatub 2,7 miljoni euroni.

Eesti Gaas alustas päikesest elektrienergia tootmist 2019. aastal, mil käivitas koos Pärnu linnale kuuluva ettevõttega endise Rääma prügila alal sel ajal Eesti suurima päikeseparkide kompleksi. Pärnu päikeseenergiajaam koosneb 13 000 paneelist ja selle paneelide võimsus ulatub 4,7 megavatini. Eesti Gaas on rajanud lisaks paarkümmend väiksemat päikesejaama oma klientidele üle Eesti.

Lisaks päikesest elektrienergia tootmisele tegutseb Eesti Gaas taastuvenergeetikas rohegaasi valdkonnas müües Järvamaal Oisu, Tartumaal Ilmatsalu ja Lääne-Virumaal Vinni rohegaasijaamas toodetavat gaasi autokütusena oma CNG tanklates. Rohegaas ehk biometaan on ringmajandust edendav miinusjalajäljega kütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, sõnnikust, virtsast, toidujäätmetest.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja investeerimisettevõtte Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt panid täna nurgakivi Eesti ühele suurimale taristuobjektile, Pärnu uuele sillale. Uudse ehitustehnoloogiaga kahe aasta pärast suveks valmiv, Eesti pikima avaga sild läheb maksma 26,7 miljonit eurot, koos ühendusteedega ulatub investeering 40 miljoni euroni.

„Pärnu elanikud on aastaid unistanud uuest sillast ja veel aasta tagasi oletasid paljud, et see unistus ei täitu Pärnu jaoks kunagi. Ometigi sai tänavu kevadel Pärnu linnavalitsusel sõlmitud leping Infortar gruppi kuuluvate ettevõtete INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus ning suvega on pilt mõlema kalda ehitustandril kardinaalselt muutunud,“ märkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

„Ilmselt ei kahtle enam mitte keegi, et Pärnu saab uue moodsaima kaarsilla. Kahtlusteks ei jäta ruumi linna hea koostöö ehitajatega ning ehitustegevuse tempo, uue silla sambad on juba vee peal näha ning täna sai paika ka sümboolne silla nurgakivi. Loomulikult eelnes silla ehituslepingule pikk ja keeruline eeltöö detailplaneeringust kuni ehitusprojektideni linnavalitsuse ning silla ehituseks vajaliku rahastuse leidmine Pärnu koalitsiooni poolt, kuhu kuuluvad VL Pärnu Ühendab, Reformierakond ja Isamaa,“ lausus Kosenkranius.

Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti sõnul on uue silla mõju mitmeline – pärnakad saavad senisest lihtsamalt liikuda ja aega kokku hoida, ehitajad uusi tehnoloogilisi võtteid kasutada ja ehitustegevust arendada ning tervikuna saab piirkond ja majandus hoogu juurde.

„Pärnu linn näitab selle projektiga eeskuju, kuidas majanduslanguse tingimustes majandust elavdada – investeeringud taristusse tõstavad piirkonna atraktiivsust ja toovad mitmekordselt tagasi,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Pärnu linnavalitsus ja Infortari gruppi kuuluvad inseneri- ja ehitusettevõtted INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus sõlmisid projekteerimis- ja ehituslepingu käesoleva aasta mais, Pärnu silla ehitus algas juuni lõpus. Tänaseks on vaiatööd Pärnu jõel lõpusirgel ning alanud on sillasammaste ehitus, samuti toimub tehases pealisehituse konstruktsioonide tootmine, mille paigaldamist plaanitakse talvel. Keskmiselt töötab objektil sada inimest.

Pärnu uuest sillast saab Eesti pikima, 140 meetri suuruse sildeavaga sild. Praegu on Eesti pikima sildeavaga sillad Rannu-Jõesuu ja Ihaste sild, mõlema silla pikim sildeava on 90 meetrit. Pärnu uue silla sildeava hakkab pooleteisekordselt ületama praeguseid pikima sildeavaga sildasid. Lisaks saab Pärnu uuest sillast ka Baltikumi ja Soome pikim võrkkaarsild.

10. veebruaril kuulutati Kirjanike maja musta laega saalis välja konkursside "25 kauneimat Eesti raamatut" ja "5 kauneimat Eesti lasteraamtut" võitjad ning eripreemiate saajad. Trükikoda Printon sai kokku 10 auhinda, nende hulgas 1 eripreemia ja 2 lasteraamatute kategoorias! Kauneimate raamatute valimiseks oli moodustatud kaks žüriid. 25 kauneima Eesti raamatu konkursil osales 135 raamatut ja kauneima Eesti lasteraamatu kategoorias oli 43 teost. Kokku hinnati 178 teost 85 kirjastuselt.

Eesti Gaas toob Soome gaasitarbimise teenindamiseks Ameerika Ühendriikidest novembriks lisalaeva, ettevõte on valmis tooma Inkoo terminali selleks hooajaks veel täiendavaid tarneid.

„Turg saab Balticconnectori olukorraga hakkama ja Inkoo terminali baasil on võimalik Soome tarbimismaht katta – Ameerikas ja Euroopas gaasi ja tankereid jagub, laevu saab üsna kiiresti juurde tellida ning ka varem on Inkoo terminal toiminud jooksva gaasinõudluse režiimis,“ märkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Viimase nädalaga oleme astunud olulise sammu edasi - Gasgrid on teatanud Balticconnectori võimaliku taaskäivitumise aja ning Inkoo terminal pannud paika terminali kasutamise reeglid selleks talveks. Eesti Gaas omalt poolt on valmis näitama, et suudame olla keerulises olukorras ülesannete kõrgusel ja tarned klientidele tagada,“ lausus Kaasik.

Eesti Gaas on kolmekordistanud sel aastal oma LNG tarneid – möödunud aasta viie laeva asemel toob ettevõte käesoleval aastal piirkonda juba 17-nda laevatäie LNG-d. Üks laevatäis gaasi moodustab umbes neljandiku Eesti aastasest gaasitarbimisest. Kui varem jõudis maagaas Eestisse peamiselt mööda torustikku Venemaalt, siis juba ligi poolteist aastat on see suund kinni ning on toimunud täiemahuline pööre läände. Maagaas tuuakse nüüd veeldatud kujul ehk LNG-na (liquefied natural gas) Soome Inkoo ja Leedu Klaipeda terminalidesse, kus see taasgaasistatakse ja lastakse võrku ehk torustikku. Eesti Gaasi imporditavatel LNG tarnetel on olemas päritolutunnistused, gaas tuleb valdavalt Ameerika Ühendriikidest ja Norrast.

Esmaspäeval, 18. septembril toimus Sauele kerkiva Rimi Logistikakeskuse ehitusel pidulik sündmus: toodi alla sarikapärg, mis rahvakombestikus märgib hetke, mil katus on saanud lõplik kõrguse ja aeg on tellijal ehitajaid rikkaliku toidulauaga tänutäheks meeles pidada. Aeg lendab ruttu, napilt poolteist kuud tagasi pandi hoonele nurgakivi, 2025. aasta kevadel avab siin lisaks 18 tuhandel ruutmeetril laiuvale jaotuskeskusele uksed Rimi peakontor ning keskusköök. Hoonet ehitab INF Ehitus.

Infortar ja Alexela alustasid Järvamaal Oisus ja Tartumaal Ilmatsalus asuvate rohegaasijaamade laiendamist, mille tulemusena saavad jaamad võtta vastu senisest enam toidujäätmeid.

„Astume kohaliku gaasi tootmises järgmise sammu – kui siiani tootsime rohegaasi peamiselt loomasõnnikust, siis nüüd saame toormena varasemast enam kasutada toiduainetööstuse ja muid biolagunevaid jääke. Suures pildis annab see toiduainetööstustele laiemad võimalused ringmajanduses osalemiseks,“ märkis Alexela ja Infortar ühisfirma Eesti Biogaas OÜ tegevjuht Kristjan Stroom. „Rohejaamad pööravad jalajälgi jätmata ning lahendavad korraga mitut valemit – põllumajanduse ja toidutööstuse jäätmete järel järgmine probleem mis ette võtta, võiks olla linnaelanike biojäätmete vastuvõtt ja töötlemine, tehniliselt on jaamad selleks valmis, lisaks eeldab see riiklike regulatsioonide kohandamist, omavalitsuste otsuseid ja logistika korraldamist“.

Kaks aastat tagasi 30 miljoni euro suuruse investeeringu toel avatud kolme rohegaasijaama tootmismaht kasvab peale laiendustöid kolmandiku võrra, suurendades sellega Eesti Biogaasi rolli biometaani suurima tootjana Baltikumis rohepöörde eesmärkide saavutamisel. Laienduse käigus lisandub kääriteid ja tootmisseadmeid. Ehitustöid teostab jaamades EG Ehitus.

Rohegaasi suuremad kliendid on Tartu, Rakvere ja Pärnu linna ühistranspordiettevõtted, rohegaasi saab mootorikütusena osta kõikidest Eesti Gaasi ja Alexela gaasitanklatest üle Eesti. Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kg rohegaasi, millega saab sõita 5000 km. Ühes leibkonnas tekib aasta jooksul 130 kg biojäätmeid, millest toodetud rohegaasiga läbib sõiduauto 200 km.

Rohegaas on puhas ja kvaliteetne mootorikütus, mis sobib kõikidele CNG-sõidukitele. Rohegaasiga töötava mootori sooritus on sama kui bensiinimootoril, kuid see töötab vaiksemalt ja tarbib oluliselt vähem kütust, mille hind on lisaks 2-3 korda soodsam. Rohegaasi kasutusele võiks lisaks ühistranspordile üle viia ka riigisisese reisija- ja kaubaveo. Kohalikule rohegaasile üleminek on täna ainus olemasolev kliimaneutraalne ja konkurentsivõimeline lahendus reisijate- ja kaubaveo sektorites 2030 kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Biogaasi ehk rohegaasi toodetakse peamiselt biolagunevatest jäätmetest, sõnnikust, virtsast, toidujäätmetest. Biogaasi täiendaval töötlemisel ja puhastamisel tekib maagaasiga sarnase kütteväärtusega biometaan ehk rohegaas. Biometaan on kõige puhtam ja tahmavabam kütus, mida on võimalik transpordis kasutada, biometaani põlemisel eraldub vaid süsihappegaasi ja veeauru. Rohegaasijaama käärimisprotsessi jääk ehk digestaat toimetatakse hoidlasse ehk laguuni ja sealt edasi põllule. Digestaat on kvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani.

Baltikumi vanim golfiturniir Niitvälja Karikas by Infortar toimus tänavu 5.-7. juulini 119 sportlase osavõtul 11 riigist. Teisel võistluspäeval rajarekordi teinud ning finaalpäeva esikohalt alustanud Kevin Christopher Jegers (Niitvälja Golf) tegi ka kolmandal päeval ilusa tulemuse (67 lööki / -5) ning kindlustas endale sellega nii esikoha kui ka Niitvälja Karika rekordi (lõpptulemusena 205 lööki / -11). Jegersile pakkus tugevat konkurentsi tiitlikaitsja Mattias Varjun, kes mängis viimase ringi oma elu parima – 10 birdie’t ning uus Niitvälja Golfi Park-väljaku rajarekord 64 lööki (-8). Naiste klassis liidrina finaalpäeva alustanud Hannah Õunap (Valgeranna Golfiklubi) mängis kolmanda päeva tulemuseks 75 lööki (+3) ning kindlustas sellega esikoha (lõpptulemuseks 223 lööki / +7). 10 500 eurose auhinnafondiga Niitvälja Karikas by Infortar kuulub R&A World Amateur Golf Rankingu arvestusse.

2025. aasta kevadel Laagris, Gate Tallinn äripargis valmivasse hoonesse tuleb 18000 ruutmeetri suurusele logistikakeskusele lisaks Rimi 4000 m2 peakontor ja üle 2000 ruutmeetri suurune keskusköök.

„Kinnisvara valdkond pakub täna võimalusi ja kasvuruumi, soovime oma kinnisvaraportfelli oluliselt laiendada ning viia see samasse suurusjärku meie laevanduse ja energeetika investeeringutega. Rimi logistikakeskuse arendus on meie jaoks sel teel oluline ja rahvusvahelise suurkontserni usaldust kinnitav projekt,“ märkis hoone nurgakivi tseremoonial Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

„Oleme pikalt otsinud ja kaalunud erinevaid võimalusi uue kontori ning kesklao arendamiseks - usun, et oleme leidnud õige asukoha ja tugeva koostööpartneri, kes võimaldab meil soovid ellu viia. Projekt võimaldab tuua logistika operatsioonid Eestis ühe katuse alla, arendada kaasaegse keskköögi ning ehitada välja modernne kontor, mis toetab tänapäevaseid ja uudseid tööviise. Kõik see loob eeldused Rimi edasiseks arenguks ja kasvuks Eestis ning aitab teenindada kaupluseid parimal moel,” lausus Rimi Eesti tegevjuht Vaido Padumäe.

Hoone ehitaja on INF Ehitus ja arendaja AS Infortar. Logistikakeskuse arendust alustas 2021. aastal Lumi Capital, kes sõlmis Rimi Eestiga üürilepingu ja valmistas ette projekti kuni ehitusstaadiumini ning jätkab täna vähemusosanikuna.

Soome ja Balti suurim erakapitalil energiafirma Eesti Gaas enam kui kolmekordistab sel aastal oma LNG tarneid – möödunud aasta viie laeva asemel toob ettevõte käesoleval aastal piirkonda 16 laevatäit LNG-d.

„Soome ja Balti piirkonna impordist kolmandik liigub Eesti Gaasi kaudu – suured mahud ning otselepingud maailma juhtivate tarnijatega võimaldavad meil klientidele pakkuda kindlaid ja soodsaid tarneid ning kasvatada turuosa,“ märkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Oleme vähem kui aastaga teinud täispöörde lääne päritolu LNG-le, uued tarneteed Norrast ja Ameerika Ühendriikidest on tänaseks end õigustanud ja sisse töötanud, see on andnud piirkonna gaasiturule juurde kindlust ning aidanud ka hinda alla tuua – võrreldes möödunud aasta sügisega on gaasi hind praeguseks kuus korda madalamal tasemel,“ lausus Kaasik.

„Eesti gaasitarbijad võivad olla mureta – Euroopa gaasimahutid on täis ning gaasi jätkub nii praegu kui ka tuleval kütteperioodil. Talve poole tõotab gaasi hind mõnevõrra kerkida, kuid eelolev küttehooaeg saab kõigi eelduste kohaselt olema oluliselt kergem kui eelmine,“ ütles Kaasik.

Eesti Gaasi poolt käesoleval aastal tellitud LNG tarnetest neli on tulnud Leedu Klaipeda ja kaheksa Soome Inkoo terminali. Aasta lõpuni on praegu kokku lepitud veel üks laev Klaipedasse ja kolm Inkoosse. Ettevõtte suuremad tarnepartnerid on rahvusvahelised energiakontsernid Vitol ja Total ning Norra päritolu Equinor. Eesti Gaas oli esimene, kes hakkas kasutama Soome Inkoo terminali.

Läinud sügise tipuhinna tasemelt 2,85 eurot/ m³ on Eesti Gaasi koduklientide hind langenud poolaastaga üle 84 protsendi 0,46 eurole/m3. Suuremad gaasi hinnalangetused toimusid möödunud aasta detsembris ja käesoleva aasta veebruaris, mil Eesti Gaas alandas maagaasi hinda vastavalt 35 ja 50 protsenti.

AS Infortar kasvas möödunud aastal Eesti üheks suurimaks ettevõtteks - kontserni varade maht jõudis 1,1 miljardi, käive 1,05 miljardi ning kasum 96 miljoni euroni. Järgmise kolme aasta jooksul plaanib Infortar energeetika ja kinnisvara valdkonda investeerida 250 miljonit eurot. Infortar tegutseb viies rigis, ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad on energeetika, laevandus ja kinnisvara. Kokku kuulub Infortari kontserni 104 ettevõtet: 49 kontserni ettevõtet, 5 sidusettevõtet ja 50 sidusettevõtte tütarettevõtet.

Pärnu linnavalitsus sõlmis Pärnu uue silla rajamiseks 26,7 miljoni euro suuruse projekteerimis- ja ehituslepingu riigihanke võitnud Infortari gruppi kuuluvate inseneri- ja ehitusettevõtetega INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus.

„Täna on ajalooline hetk. Aastakümneid on räägitud uue silla ehitamisest üle Pärnu jõe ja viimased viis aastat oleme intensiivselt tegelenud mitmetele probleemidele – silla asukoha valik, detailplaneering, ehitushanked, silla rahastus – lahenduste leidmisega,“ märkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

„Mõistame uue silla olulisust ja anname maksimaalse panuse projekti õnnestumiseks. Infortar on laevanduse ja energeetika kõrval tõusnud üheks suurimaks kinnisvara ja maavarade ning kõige kiiremini kasvavaks inseneriehitusettevõteks, oleme kokku pannud väga kogenud meeskonna sildade ja infrastruktuuri objektide rajamiseks,“ lausus Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

„Kasutame uudseid lahendusi ja tehnoloogiaid, mis võimaldavad Pärnu inimestel ja linnal hoida oluliselt kokku aega ja raha ning saada kokkuvõttes sild varem ja taskukohasema hinnaga valmis. Uudne ehitustehnoloogia aitab vähendada ehituse maksumust, valmimisaega ja keskkonnamõju,“ ütles INF Infra OÜ juhatuse liige Robert Sinikas.

INF Infra sai hankel maksimumpunktid: nende pakkumine oli kõige odavam ja ehitusaeg kõige kiirem. INF Infra poolt pakutud hind oli koos käibemaksuga 26 666 665 eurot ja ehitusaeg 22 kuud.

Pärnu uuest sillast saab Eesti pikima, 140 meetri suuruse sildeavaga sild ning ühtlasi Baltikumi ja Soome pikim võrkkaarsild. Silla autorid on Stricto Projekt OÜ insenerid Andreas Papp ja Dmitri Gorbatjuk.

Eesti Gaas sõlmis 120 miljoni euro suuruse lepingu Latvijas Gaze tütarfirma Gaso omandamiseks, kellele kuulub Läti maagaasi jaotusvõrk. Tehingu lõpuleviimiseks on vajalik Läti Konkurentsiameti nõusolek ning Läti valitsuse poolne luba Gaso kui strateegilise ettevõtja omandamiseks.

„Näeme gaasil tulevikku ning teame kuidas seda äri teha ja kasvatada. Loodame, et saame oma kogemusi gaasivõrgu haldajana jagada ning et omanikuvahetus aitab ettevõttel edasi areneda ja Läti gaasitarbijatele parimat teenust pakkuda,“ märkis Eesti Gaasi nõukogu esimees Ain Hanschmidt.

„Infortari toel on Eesti Gaas arenenud kohalikust gaasimüüjast piirkonna suurimaks erakapitalil energiafirmaks, umbes 70 protsenti meie müügimahtudest tuleb välisturgudelt. Läti gaasivõrgu omandamine on järjekordne pikk samm Eesti Gaasi kui Läänemere piirkonna energiafirma laienemisel – Läti gaasivõrk on Eesti omast ligi neli korda suurem, kokku ligi 400 000 tarbijaga. Sarnaselt muu Euroopaga näeme gaasil olulist rolli üleminekukütusena ja taastuvenergia toetajana. Gaasi kasutuse väljavaade julgustab meid ka gaasivõrku investeerima – oleme tänaseks lepingu sõlminud ja ootame Läti riigi poolset otsust,“ ütles Hanschmidt.

Enam kui miljardi euro suuruse varade mahuga Eesti suurim investeerimisettevõtte, energeetikas, laevanduses ja kinnisvaras tegutsev Eesti Gaasi ja Tallinki suuromaniku Infortari lähituleviku eesmärk on jõuda börsile.

„Infortar on kasvanud niivõrd suureks, et järgmine loogiline samm on olla börsil ja avalik. Investorbaasi laiendamine ja börsiga liitumine annab meile võimaluse veel kiiremini rahvusvaheliselt kasvada, varade väärtust kasvatada ja täiendavaid rahastamisvõimalusi leida,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

„Meie investeeringute portfell on mitmekesine ja piiriülene, lõviosa kontserni tuludest tuleb välisturgudelt. Infortari osalusega energeetika, laevanduse ja kinnisvara ettevõtted on end kriisides tõestanud ja omavad suurt kasvupotentsiaali - kavatseme investeerimist energeetika ja kinnisvara projektidesse jätkata, Tallinkil on omad otsustusprotsessid ja sellest lähtuvalt ka meist sõltumatu investeerimisplaan,“ lausus Hanschmidt.

„Siht börsile jõudmiseks on võetud, nõustajad valitud ja esmased ettevalmistused tehtud, kuid täpsem ajaraam sõltub ka meie ümber toimuvast - maa kumeruse taha ju keegi näe. Oleme ise investorid ja soovime investorile pakkuda unikaalset väärtusaktsiat, see on dividendikindlust, reaalset edu ja vara, seejuures mitte ainult tulevikus vaid ka tänases vaates,“ sõnas Hanschmidt.

Eesti Gaas on sõlminud LNG terminalidega kokkulepped käesoleva aasta sügiseni kokku kümne gaasilaeva toomiseks – kolm tarnet talvel Leedu Klaipeda sadamasse ning seitse kevadsuvel Soome Inkoo sadamasse.

„Gaas tuleb nüüd läänest ja laevadega. Eelmisel aastal hankisime viis laevatäit LNG-d, tänavu suurendame koguseid. Kuna Euroopa gaasi varustuskindluse olukord on hea, on hind langustrendis ja gaasi kasutus taas tõusmas. Mitmed meie ärikliendid, kes vahepeal alternatiivseid kütuseid kasutasid, on juba pöördumas gaasile tagasi,“ märkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Koostöö Soome-Balti piirkonna mõlema suure LNG terminali ja Läti gaasihoidlaga annab meile stabiilsuse. Saabuvad laevad tagavad klientidele tarnekindluse ja loodetavasti saabub ühes gaasiga ka oodatud hinnarahu,“ tähendas Kaasik.

Eelmisel aastal hankis Eesti Gaas oma klientidele viis suurt laevatäit gaasi laeva Klaipeda sadama kaudu. Mais jõudis Leedu Klaipeda terminali Ameerika Ühendriikidest gaasitanker Aristidis 1. juunis Ameerika Ühendriikidest Diamond Gas Crystal ja Norrast Arctic Princess, oktoobris Ameerika Ühendriikidest Isabella ning novembris Norrast Arctic Aurora.

Käesoleva aasta jaanuaris toimetas Equinori gaasitanker Isabella Leedu Klaipeda sadamasse aasta esimese laevatäie Ameerika Ühendriikide päritolu LNG-d. Märtsis toob Eesti Gaas Klaipedasse veel kaks ning kevadsuvel Inkoosse seitse gaasilaeva.

Investeerimisettevõte Infortar laiendas oma kinnisvaraportfelli, ostes Lasnamäel Tähesaju ärilinnakus asuva järgmise loft-office tüüpi ärihoone. "Infortarile on kinnisvara sama oluline kui investeeringud merenduse ja energeetika valdkonda. Täna on kinnisvaraturg muutustes ja võimalusi pakkuv, vaatame sellel avatud meele ja püsiva tahtega ringi, eesmärk on juba lähiajal veel täiendavalt oma kinnivaraportfelli mahtu suurendada," kommenteeris Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt. Septembris Lasnamäel aadressil Tähesaju tee 9 valminud hoone ühendab endas kaubandus-, teenindus-, büroo- ning laopindasid. Ärihoones tegutsevad Kohvisemu, Mereneid Trading, Skyadvert Network ja teised ettevõtted.

„Maailmarekord on tehtud ja kevadel antud lubadus täidetud – meile teadaolevalt pole keegi varem mitte kuskil poole aastaga LNG sadamat ehitanud. Täname kõiki enam kui 200 inimest, kes kevadest tänaseni, tuulte ja tormide kiuste on töötanud hingetõmbepausideta,“ märkis Alexela Grupi juhatuse esimees Marti Hääl.

„Kevadel ehitust alustades oli meie soov luua Paldiskisse omalaadne piirkonna energiapatarei, kuid alates juunist jäi meie kanda vaid riigi tellimusel kai ehitada ning see ülesanne on tänaseks täidetud. Enne järgmiste otsuste tegemist tahame olla veendunud, et järgneva kuu jooksul gaasiseadmed kaile paigaldatakse ja gaasi vastuvõtuvõimekus 30. novembriks Paldiskisse tekib,“ lausus Infortari tegevjuht Martti Talgre.

Haalamiskai ehitus oli jagatud kolmeks: esimene ja kõige kiirem oli anda Eleringile kai põhiplatvorm gaasitoru ja elektritoitekaabli merest ülestoomiseks ja gaasitehnoloogia paigaldamiseks. Teine osa oli platvormist idapoole sirutuv nelja paaliga tiib ja kolmas peegelpildis platvormist läänepoole sirutuv nelja paaliga tiib laevaköite kinnitushaakide paigaldamiseks.

Paldiski Pakrineeme sadama haalamiskai platvormi põhimahu andsid Alexela ja Infortar Eleringile gaasitöödeks ennetähtaegselt üle juba augusti lõpus. Platvormi 200m2 laiendus valmis 15. septembril, kümme päeva enne lubatud tähtaega. Paldiski terminali haalamiskai ehituse töövõtja oli Insenerehituse AS, kelle vaiatööde partner AS BMGS, metallitöid teostas Ciest Metal OÜ, montaaźi- ja betoonitöid Rakennus Grupp OÜ ja betooni tarnis AS HC Betoon, geodeesia eest vastutas Geoplanet OÜ.

Teisipäeval, 23. augustil pandi Liivalaia tänavas nurgakivi uuele büroohoonele, üheksakorruseline ärimaja valmib Tallinna ühel tuiksoonel juba järgmise aasta kevadel.

„Toome oma investeeringud ehk tütarettevõtted linna pealt ühte majja kokku, ühtlasi kasvatame sellega oluliselt oma kinnisvaraportfelli ja varade väärtust, lisaks saab linn juurde kena hoone. Kinnisvara on laevanduse ja energeetika kõrval meile kolmas oluline valdkond, milles lähiaastatel olulist kasvu näeme, sel nädalal on see meie jaoks juba teine nurgakivi – esmaspäeval alustasime Hiiu terviselinnaku teise etapiga,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Ehituse peatöötja Inf Ehituse juhatuse liige Ahto Aruväli lausus, et tänases äraarvamatus olukorras on õnnestumise eeldus usalduse ja toetuse olemasolu tellija, arhitekti ja ehitaja vahel. „Antud juhul on tegemist veel nõudliku objektiga ja ehitajale paraja väljakutsega eelkõige keeruka asukoha ja krundi väiksuse tõttu – kõik see eeldab head planeerimist, professionaalset tiimi ning suutlikkust olla vajadusel ka paindlik,“ tähendas Aruväli.

Büroohoone arhitekti, Allianss Arhitektide juhatuse esimehe Indrek Tiigi sõnul tuleb kõrghoone minimalistliku vormikeelega ning sellest avanevad head vaated ringiratast kogu Tallinnale. „Hoone on lahendatud head töökeskkonda prioriteediks seades – tööruumid on loodud eeskujuliku loomuliku valguse ligipääsuga ja panoraamvaadetega. Suure muutuse nägime ette Süda tänava lahenduses, kus rajame hoone esise lõigu puiesteena,“ ütles Tiigi.

Tallinna ühel tuiksoonel, Liivalaia 9 asuv üheksakorruselise hoone suletud brutopind ulatub 7500m2. Hoone tuleb energiatõhus ja saab olema varustatud kaasaegse ning tervisliku sisekliima süsteemidega. Fassaad kaetakse anodeeritud alumiiniumiga ning täiendavat päikesevarjestust pakkuvate perforeeritud alumiiniumlamellidega. Hoones hakkab paiknema jalgrataste hoidla soodustamaks tervislikke liikumisviise ja süsinikuneutraalset transporti.

28. augustil avati Viru hotelli ning Estonia teatrihoone vahelisel Pärnu maantee poolsel kõnniteel mälestusplaadid kolme kuulsa estoonlase – Teo Maiste, Mati Palmi ja Sulev Nõmmiku – sümboolsete jalajälgedega.

Mustast graniidist mälestusplaatide autor on skulptor Tiiu Kirsipuu, skulptuuride valmimist toetas aktsiaselts Infortar, tänavasillutisse said plaadid Tallinna Kommunaalameti abiga. Avamisel kõnelesid selle toreda traditsiooni algataja Arne Mikk, Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten ja AS Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Meie kultuurilukku tuntava jälje jätnud kuulsate estoonlaste sümboolsete jalajälgedega plaate on teatri ümbruses tänaseks juba 40.

Esmaspäeval, 22. augustil pandi pidulikult nurgakivi Kivimäe tervisekeskuse hoonele, kus juba järgmise aasta algusest hakkavad tegutsema Kivimäe Perearstikeskus, Haldja Hambaravi ja Vilde Apteek.

Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti sõnul vajab tipphaiglate kõrval ka esmatasandi meditsiin arendamist, senisest paremaid töötingimusi ja keskkonda.

„Kui Infortarile tähendab see sammu edasi Hiiu terviselinnaku arendamisel ja Kivimäe perearstikeskusele kasvamist tervisekeskuseks, siis laiemalt näitab see esmaabiteenuste koondumist kaasaegsetesse tervisekeskustesse,“ märkis Hanschmidt.

Kivimäe Perearstikeskuse juhataja Lembi Põlderi sõnul on neil äärmiselt hea meel, et tänu koostööle Infortariga on Kivimäe perearstikeskusel võimalus laieneda ja pakkuda oma patsientidele veelgi paremat perearstiabi kui varem.

„Täname Nõmme linnaosa toetava suhtumise eest ja kõiki Nõmme elanikke, kelle tervisemuredele oleme saanud lahendust leida. Loodame, et uued ruumid ja laienev keskus annab võimaluse ka meie meeskonda laiendada ning läbi selle kasvab ka patsientide rahulolu ning paraneb kodulähedase perearstiabi kättesaadavus,“ lausus Põlder.

Kivimäe tervisekeskus asub Nõmme ja Kivimäe piiril miljööväärtuslikus Sanatooriumi pargis aadressil Põllu 63. Järgmise aasta alguses valmiva hoone arhitekt on Indrek Suigusaar arhitektuuribüroost Pluss ja ehituse peatöövõtja Infortari ettevõtete gruppi kuuluv INF Ehitus. Kivimäe tervisekeskus on Hiiu terviselinnaku teine hoone, esimene valmis 2016. aastal.

Kolmekümnendat korda toimunud golfiturniir Niitvälja Karikas by Infortar tõi võistlusesse palju ootamatuid lahendusi ning põnevust jagus viimaste hetkedeni, kui meeste klassi võitja selgitamiseks oli vaja mängida üks lisarada sudden-death formaadis. Võitjaks tuli Mattias Varjun lõpptulemusega 210 lööki (-6). Naiste klassi võitis Anete Liis Adul tulemusega 227 lööki (+11), meesseenioridest oli parim Gunnar Kobin tulemusega 234 lööki (+18). Eesti vanima karikavõistluse peatoetaja õnnitleb võitjaid, korraldajaid ning kõiki osavõtjaid!

Rahvusvaheliselt Elengeri nime all tegutsev energiakontsern Eesti Gaas esitles Hollandi laevatehasest Eestisse saabunud piirkonna esimest LNG punkrilaeva ning viis täna läbi traditsioonilise uue laeva ristimistseremoonia – laeva nimeks sai Optimus ja ristiemaks Kaja Kallas.Peaminister Kaja Kallas ütles Vanasadamas toimunud tseremoonial, et LNG on praegu kõige keskkonnasõbralikum laevanduses kasutusel olev kütus. „Rohepööre on Eesti ettevõtetele üks suurimaid väljakutseid ja võimalusi olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Loodan, et varsti on ka merenduses võimalik üle minna süsinikuneutraalsetele kütustele, LNG on sellel teekonnal oluline üleminekulahendus.“„Tegu on esimese sellise punkrilaevaga meie piirkonnas, mis hakkab varustama laevu LNG kütusega,” ütles Eesti Gaasi nõukogu esimees Ain Hanschmidt, kelle kinnitusel aitab laev elutsükli jooksul ära hoida ligi 2 miljoni tonni CO2 emissiooni, vähendab õhu saastatust sadamates ning võimaldab laevafirmadel pakkuda sujuvamat ja vaiksemat reisikogemust.Eesti Gaasi tütarettevõte Elenger Marine on mõne aastaga kasvanud Läänemere regiooni suurimaks LNG tarnijaks merelaevadele, varustades LNG-ga näiteks Tallinki kiirlaeva Megastar ja tulevast aastast ka Tallinki kiirlaeva MyStar ning mitmeid teisi kaubalaevu Tallinna, Helsingi ja Hanko sadamates.Optimuse teeninduspiirkonnaks kujuneb Läänemere Soome lahe piirkond ja selle lähiümbrus. LNG laev on võimeline punkerdama nii avamerel kui sadamates tankereid, kauba-, reisi- ja kruiisilaevasid, selle mahutid ja pumbad võimaldavad tarnida klientidele ühekorraga kuni 6000m3 veeldatud maagaasi kiirusega kuni 1000 m3/tunnis. Ligi saja meetri pikkuse LNG punkrilaeva ehitas Hollandi firma Damen.“Meil on suur rõõm aidata kaasa jätkusuutliku laevanduse võimaluste avardamisele Soome lahe piirkonna laevaomanikele ja -operaatoritele,” märkis Dameni Ida-Euroopa müügijuht Peter Anssems. “Oleme veendunud, et Optimus teenib omanikku eeskujulikult palju aastaid.”Laeval on 6000 m3 veeldatud maagaasi kandevõimet, see kuulub investeerimisettevõttele Infortar ja selle võtab ärilisse kasutusse Elenger Marine. Laeva ehitust aitas finantseerida OP pank ja toetas Euroopa Liidu Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF – Connecting Europe Facility).

Kahe eestimaise ettevõtte ühiseesmärk on terminal käivitada ja seeläbi saavutada tarbijate tarnekindlus käesoleva aasta novembriks.

„Paldiski LNG terminal peab meie hinnangul olema avalik terminal ja sellega on oodatud liituma ka teised turuosalised ja investorid. Juhul kui valitsus paneb paika Vene gaasist loobumise tähtaja ja Elering rajab toruühenduse, on erasektor ühisel jõul võimeline lahendama tervikprobleemi ja käivitama terminali juba käesoleva aasta kütteperioodi alguseks,“ lausus Alexela nõukogu esimees Heiti Hääl teatades, et ettevõtte terminaliprojektiga liitub investeerimisettevõte Infortar.

„Eesti ja laiemalt Läänemere piirkond vajab oma konkurentsivõime hoidmiseks ja majanduse arenguks mitmekesiseid ja püsivaid energialahendusi. Kodutarbijad, tööstus, transport ja soojatootmine ootavad uuelt energialt kasutusmugavust, kindlust ja turvalisust – seda kõike uue põlvkonna gaas LNG võimaldab. Eestile tähendaks terminali rajamine lisaks ajaloolist võimalust võtta piirkonnas energiapatarei roll,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Paldiski terminal valmib kahe etapis – esimene etapp hõlmab kai ja Balticconnectoriga ühenduse ehitamist ning ujuvterminali rentimist, teises etapis ehitatakse välja püsiv lahendus ka terminalile. Tänavu sügiseks valmiva terminalitaristu maksumus ulatub 40 miljoni euroni. Läbirääkimised ujuvterminali rentimiseks käivad, lähipäevil lõppeb ehitushange ning esimesed ettemaksud ehitusmaterjalide tarneteks on tehtud. Veel käesoleval kuul algab Pakrineemel merepõhja süvendus ning haalamispaali rajamine.

Alexela ja Infortar teevad koostööd ka Läti ja Soome turuosalistega tagamaks tuleval kütteperioodil energiajulgeoleku kõigis kolmes riigis. Paldiski LNG terminal kataks lisaks Eestile vähemalt 80% ulatuses ära ka Soome gaasivajaduse.Alexela ja Infortar omavad aastatepikkust koostöö kogemust ettevõtete ühisomandis olevas Eesti suurimas biometaani ettevõttes OÜ Eesti Biogaas, mis toodab Lääne-Virumaal Vinnis, Tartumaal Ilmatsalus ja Järvamaal Oisus siinsest toorainest taastuvkütust biometaani ehk rohegaasi. Alexela arendab lisaks Paldiskile LNG terminali Soomes Haminas. Infortaril on tütarettevõtete kaudu piirkonnas üks ulatuslikumaid laevanduse ja LNG kompetentse. Möödunud aastal valmis Infortari tellimusel Eesti esimene LNG gaasitanker „Optimus“.

7. septembril toimus Yichangi tehases Eesti Gaasi punkerlaeva Optimus pidulik veeskamine. Pärast merekatsetusi saabub laev Eestisse ning hakkab juba käesoleval sügisel teenindama LNG kütust kasutavaid aluseid Läänemerel.

Tallinna linn sõlmis ühiste kavatsuste kokkuleppe Tallink Grupi ja Infortariga Linnahalli arendamiseks rahvusvaheliseks konverentsi- ja kontserdikeskuseks koos seda toetava reisisadama, hotelli, ärikeskuse ja restoranide, kohvikute ja meelelahutusvõimalustega.