Tagasi avalehele
Täna hommikul hakati transportima 140 meetri pikkust ja ligi 1200 tonni kaaluvat võrkkaarkonstruktsiooni üle Pärnu jõe.
„Tänaseni pole päris selge, kuidas rohkem kui neli tuhat aastat tagasi liigutati Cheopsi püramiidi rajamisel paarist tonnist kuni mõnekümne tonni raskuseid kiviplokke. Küll saavad pärnakad ja huvilised turvalisest kaugusest jälgida, kuidas inseneritarkuse toel enam kui tuhandetonnine teraskonstruktsioon liikuma pannakse ja see ettenähtud kohale jõuab,“ lausus Pärnu abilinnapea Meelis Kukk.
„Teostame läbi aastakümnete ühte keerukamat silla montaaži Baltikumis. Tänasele on eelnenud väga intensiivne ja keerukas, poolteist aastat kestnud inseneritöö,“ märkis Infortari gruppi kuuluva inseneri- ja ehitusettevõtte INF Infra OÜ juhatuse liige Robert Sinikas.
Pärnu jõe kaldal kokku pandud kaarsilla konstruktsiooni 260 meetri pikkuseks transporditeekonnaks oma lõplikku asukohta kasutatakse spetsiaalset eritehnikat. Sild transporditakse iseliikuvate transportööridega pealesõidusilla peale. Edasi võetakse konstruktsioon üle pargastele, millega sõidutatakse silla konstruktsioon jõesammaste kohale, kus sild tungraudade abiga oma lõplikule asukohale langetatakse. Kuna sild kaalub koos lisanduvate konstruktsioonidega transpordil pea 1200 tonni on kesklinna poolset pealesõidusilda tugevdatud kahe ajutise silla sambaga. Kaarsilla konstruktsiooni geomeetria hoidmiseks transportimisel, on kaarsilla konstruktsiooni tugevdatud ajutiste taladega.
Ohutuse tagamiseks on sillakoridori piirkonnas veeliiklus suletud järgmised kuni viis päeva. Ajal, mil jõeliiklus on suletud, ei pääse töötsooni ükski veesõiduk ega ujuja. Suletav ala tähistatakse mõlemalt poolt kollaste poidega ja ligipääsu turvavad valvesõidukid. Poidest seespool on üle jõe tõmmatud terastrossid ja nende vahel sõita või ujuda on ohtlik. Jõe Rääma poolsel kaldal muudetakse jalakäijate ja kergliiklejate liikumisteekonda. Jälgida tuleks ajutisi liikluskorraldusvahendeid.
Tööd sõltuvad tuule suunast ja kiirusest. Lõplikku asukohta saab sild paigaldatud kolmapäeva õhtuks. Suure tuulega tööd teha ei saa ja pole välistatud, et planeeritud kolme päeva asemel läheb kauem aega, sest vahepeal tuleb tööd katkestada.
INF Infra on varem sarnast tööd teostanud Tallinnas Tondi ülesõidu ehitusel, kus raudtee kõrvale valmis ehitatud kaks 500 tonnise kaaluga viadukti liigutati väga lühikeses ajaaknas oma lõplikku asukohta. Inseneride poolt välja pakutud lahendus võimaldab tunnelite ja sildade ehitusel aega kokku hoida, raudteel on raudteeliikluse katkestusaja lühendamine kriitilise tähtsusega.
Pärnu linnavalitsus ja Infortari gruppi kuuluvad inseneri- ja ehitusettevõtted INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus sõlmisid Pärnu uue silla projekteerimis- ja ehituslepingu möödunud aasta mais. Tänaseks on valminud sillasambad ja pealisehituse konstruktsioonid ning enamus maapealsetest rajatistest. Keskmiselt töötab objektil sada inimest, projektiga on seotud üle kuuesaja inimese ja 80 alltöövõtu ettevõtte. Sild on plaanis avada suve alguseks, 21. juunil 2025.
Pärnu uuest sillast saab Eesti pikima, 140 meetri suuruse sildeavaga sild. Praegu on Eesti pikima sildeavaga sillad Rannu-Jõesuu ja Ihaste sild, mõlema silla pikim sildeava on 90 meetrit. Pärnu uue silla sildeava hakkab pooleteisekordselt ületama praeguseid pikima sildeavaga sildasid. Lisaks saab Pärnu uuest sillast ka Baltikumi ja Soome pikim võrkkaarsild.
