Liigu sisu juurde

Eesti suurim investeeringute valdusettevõte

Vaata

Infortar omandas Estonia Farmid

Konkurentsiamet andis Infortarile loa Eesti ühe suurima põllumajandusettevõtte Estonia Farmid OÜ omandamiseks. Infortar koondas oma põllumajandusega tegelevad ettevõtted Infortar Agro alla, viis tehingu edukalt lõpule ning jätkab põllumajandusse investeerimist.

„Estonia Farmid ja möödunud aastal omandatud Pärnumaal asuv Halinga suurfarm kuuluvad vaieldamatult Euroopa piimatootmise absoluutsesse tippu. Seda nii teadmiste, tehnoloogia kui toodangu poolest. Eesti on piimamaa ja meie piim on hinnatud kogu regioonis, edaspidi loodetavasti ka ühe olulisemaks muutuva ekspordiartiklina,“ lausus Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

„Kui piimatööstus ühendada ringmajanduse ja taastuvenergeetikaga ning farmide kõrvale ehitada rohegaasijaamad, saame lisaks kvaliteetsele piimale ka Eesti oma kütuse, millega võiks lisaks linnade ühistranspordile liikuda ka raskeveondus. Rohegaas leevendab keskkonnaprobleeme korraga nii põllumajanduses kui ühistranspordis ning aitab riigil tervikuna kliimaeesmärke saavutada,“ märkis Hanschmidt.

„Estonia Farmid on heal järjel ja edukalt tegutsev põllumajandusettevõtte, mis muutub uue omanikuga varasemast veel tugevamaks. Ettevõtte huvides on nüüd ette võtta järgmine arenguhüpe ja liikuda järgmisele, laiemalt juba biomajandust ühtse tervikuna käsitlevale tasemele,“ märkis Estonia Farmid OÜ juhatuse liige Jaanus Marrandi.

„Põllumajandus on Eesti strateegiline võtmesektor, mille areng sõltub tugevalt kapitalist ja visioonist. See tehing näitab, et kapital liigub sinna, kus on potentsiaali luua väärtust. Meil on hea meel, et saame oma kogemuse ja kapitaliga toetada kahe tugeva Eesti ettevõtte – Infortari ja Estonia Farmide – koostööd valdkonnas, millel on otsene mõju meie inimeste toidulauale, regionaalpoliitikale ja majanduse kestlikkusele,“ sõnas Swedbanki juhatuse liige ja ettevõtete panganduse juht Eero Treumann.

Estonia Farmid OÜ omab osalust kolmes põllumajandusettevõttes: Estonia OÜ, Kabala Agro OÜ ja Sõrandu Farm OÜ. Auditeeritud andmetel ulatus Estonia Farmid OÜ käive 2024. aastal 20 miljoni euroni ja kasum 2 miljoni euroni. Estonia Farmid omakapital on 22 miljonit eurot ja varade maht 41 miljonit eurot. Estonia Farmid OÜ-le kuulub 40 protsendi suurune osalus Oisu biogaasijaamas.

Infortar Agro kasutuses on nüüdsest Türi, Järva ja Põhja-Pärnumaa vallas kokku 13 100 hektarit maad, mis moodustab Eesti haritavast maast 1,33 protsenti. Kontserni lüpsifarmid asuvad Kesk-Eestis Oisus, Taikses ja Kabalas ning Pärnumaal Halingal, kus on kokku 8200 piimalehma ja noorlooma. Estonia ja Halinga lüpsifarmi lehma keskmine piimatoodang on Eesti kõrgemaid, ulatudes aastas 13 000 kilogrammini. Estonia ja Halinga piimatoodang ulatub päevas kokku 160 tonnini, mis moodustab 6,5 protsenti Eesti piimatoodangust. Ettevõte annab tööd 220 inimesele.

Avapidustused Pärnus

Pärnus avati 21. juunil pidulikult uus sild, mida pärnakad on oodanud üle 30 aasta. Avamisel kõnelesid peaminister Kristen Michal, Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, volikogu esimees Siim Suursild ja abilinnapea Meelis Kukk, Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt ning INF Infra juhatuse esimees Robert Sinikas.

Romek Kosenkraniuse sõnul on paljude pärnakate aastakümnete pikkune unistus lõpuks täide läinud: „Sellest on saanud Pärnu maamärk ja ma olen väga rahul ehitajatega, kes võrdlemisi lühikese ajaga ainulaadse silla Pärnule valmis ehitasid. Samuti olen väga tänulik kõigile neile inimestele, kelle pingutustega pärnakate unistus realiseerus,“ lausus linnapea.

Ain Hanschmidti sõnade kohaselt saab ainult investeerides meie heaolu kasvada. „Pärnu on näidanud sillaehitusel teistele omavalitsustele eeskuju, kuidas just rasketel aegadel tuleb infrastruktuuri investeerida ning kui laialdast positiivset mõju see piirkonnale ja laiemalt majandusele annab. Nüüd, kui sild on valmis, võiksime järgmisena keskenduda maanteele, mis meid Euroopaga ühendab,” märkis Hanschmidt.

Pargi tänava pikenduselt Raba tänavale viival sillal on kolm 3,25 meetri laiust sõidurada: sillale pealesõit on ühe sõiduraja kaudu ja mahasõidud kahe sõidurajaga, parempoolsed sõidurajad on ette nähtud sillalt mahasõidul parempöörete tegemiseks Laiale või Rääma tänavale. Sillale viivatel tänavatel on kehtestatud kiirusepiirang kuni 40 kilomeetrit tunnis.

Silla projekteerisid ja ehitasid Infortari gruppi kuuluvad inseneri- ja ehitusettevõtted INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus. Kogu objekti peaprojektijuhiks oli Robert Sinikas, projektijuhiks Marko Rentik, silla objektijuhiks Tambet Anso ja teedeehituse objektijuhiks Reigo Roosimets. Projekteerijaks oli Stricto Projekt OÜ, keda esindasid projekteerijad Andreas Papp, Dmitri Gorbatjuk ja Ando Funk koos oma meeskonnaga. Silla ehitamiseks kulus üle 28 miljoni euro.