Liigu sisu juurde

Eesti suurim investeeringute valdusettevõte

Vaata

Sindi-Lodja silla nurgakivi

11. detsembri keskpäeval tõid taliujujad Reiu jõe teiselt kaldalt ajakapsli, mille Pärnu linnapea Kristel Voltenberg, Transpordiameti lääne osakonna juhataja Hannes Vaidla, Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt ja INF Infra juhatuse esimees Robert Sinikas paigaldasid sillakonstruktsiooni.

Ain Hanschmidti tähendusel kirjutatakse Sindi-Lodja silla ehitusel ajalugu ümber. „Arheoloogilistel kaevamistel on Reiu jõe suudmelt välja tulnud tõenäoliselt Eesti vanim, 7300 aasta maja. Uue silla ehitamisel kirjutame aga uut ehitusajalugu ja loome uut koostöökultuuri, kuna kasutame esmakordselt Eestis tellijat ja ehitajat enam siduvat allianss hankemudelit,“ sõnas Hanschmidt.

„Tänase ajakapsli asetamisega tähistame sillaehituse olulist verstaposti. Oleme silla maa-aluste konstruktsioonide ehitusega jõudnud maa peale ning sellega tähistame silla maapealse etapi algust. Jätkame silla sammaste ehituse ja teraskonstruktsiooni paigaldamisega. Sellele järgneb tekiplaadi ehitus. Suve teises pooles avame liikluse uuel sillal ning seejärel rekonstrueerime kõrvalasuva vana silla jalakäijatele ja kergliiklejatele,“ märkis INF Infra juhatuse esimees Robert Sinikas.

„Täna asetatud ajakapsel tähistab mitte ainult ehituse uut etappi, vaid ka uuenduslikku lähenemist taristuprojektide elluviimisele. Allianssmudel on võimaldanud varakult koondada tellija, projekteerija ja ehitaja kompetentsi, et tagada kvaliteetsem tulemus ja paremini juhitud riskid. Selline koostöö loob projektis suurema läbipaistvuse ja ühise vastutuse ning aitab kindlustada, et valmiv sild teenib piirkonda pikas perspektiivis,“ märkis Transpordiameti lääne osakonna juhataja Hannes Vaidla.

Üle Reiu jõe ulatuv uus Sindi-Lodja V-kujuliste vahesammastega teraskomposiit sild rajatakse olemasoleva raudbetoonist kaarsilla kõrvale. Uus sild on projekteeritud nii, et see ei domineeriks vana silla üle ja sillad täiendaksid teineteist.

Eestis esmakordselt kasutusel olev, uue põlvkonna hankemeetod alliansshange erineb senisest varasema kaasamise, otsuste langetamise ning riskide ja kasude jagamise poolest tellija ja ehitaja vahel.

Objekti ehitustööd on planeeritud valmis saama 2027. aastal.

Vaata videot siit

Kolmanda kvartali tulemused

Infortari müügimaht kasvas kolmandas kvartalis kolmandiku võrra 468 miljoni euroni, EBITDA 105 miljoni euroni ja puhaskasum 72 miljoni euroni; üheksa kuu kokkuvõttes on kontsern kasvatanud käivet 1,4 miljardi euroni ja investeerinud kokku 96 miljonit eurot.

Kolmanda kvartali tulemusi tutvustava veebiseminari salvestust saab näha SIIN.

„Tegime võimsa kvartalitulemuse ja kõik ärisegmendid panustavad tugevamalt kui aasta tagasi. Oluliselt kasvanud müügimahud on mõjunud positiivselt ettevõtte kasumlikkusele – suurenenud käibenumbrid on toonud kasumi kasvu. Tallink on regiooni majanduskliima väljakutsete ja turuolukorraga kohanenud ja reisijate arvu suurendanud. Elenger kasvatas sooja talve järel suvekuudel oma turuosa Soome ja Balti piirkonnas rekordilise 30 protsendini. Kinnisvara ja ehituse segmendis jätkame mitme suure taristuobjektiga, teiste seal ka Rail Baltica põhitrassi ehitusega,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

„Kontserni kuuluvad Tallink ja Elenger on koos astunud pika sammu keskkonnasäästlikkuse suunas – Tallinki uusim kiirlaev MyStar alustas kolmandas kvartalis bio-LNG kütuse kasutamist, eesmärk on viia nii MyStar kui Megastar täielikult bio-LNG kasutamisele. Tallink näitab teistele vedajatele eeskuju ning aitab Läänemerel vähendada keskkonnajalajälge,” tähendas Hanschmidt.

„Olulised muutused on toimumas ka gaasitarbimises maismaal. Eestis lehmasõnnikust ja biojäätmetest toodetud kohaliku rohegaasi ehk biometaani osakaal on Eesti gaasitarbimises kasvanud juba ligi kümne protsendini, mis on suures pildis kasvatanud meie energiasõltumatust. Transpordisektoris on imporditud fossiilne maagaas juba asendunud kohalikult toodetud rohegaasiga, muutes senise fossiilkütuse taastuvaks ja kodumaiseks energiaallikaks,“ lausus Hanschmidt.

Kontserni üheksa kuu müügitulu ulatus 1,419 miljardi euroni, EBITDA 190 miljoni euroni ja puhaskasum 58 miljoni euroni. Ettevõtte omakapital oli käesoleva aasta 30. septembri seisuga 1,2 miljardit eurot ja varade maht 2,5 miljardit eurot. Käesoleva aasta juulis maksis ettevõtte dividende 31 miljoni euro ulatuses.